Möödunud on üsna mitu nädalat ning lähenema hakkab aeg kui mul on vaja hakata oma asju pakkima ja kindlad plaanid paika panna. Siiski on veel pea 3 nädalat jäänud, kuid aeg teadupärast lendab. Eriti just nüüd ma tunnen kui kiirelt mu 2 kuud USAs on möödunud. Muidugi ma olen siin päris palju jõudnud käia oma perega ja veidi rohkem ka USA näinud ning teinud asju, mida enne pole olnud võimalust teha. Mulle meeldib olla aktiivsetest inimestest ümbritsetud, kes mind ka motiveerivad ja kaasavad oma tegemistesse, kuna ma olen oma natuurilt üsna mugav inimene, kes end ikka omaalgatuslikult väga kusagile lasketiiru (jah, käisin paberit tapmas!) Ei aja või ei sõida 3 tundi, et randa minna. Ma jõuan veel vahepeal ka Miamis ära käia, kuna mul üks peolembene sõbranna tuleb külla Inglismaalt ning esimest korda USAs, seega vaja ikka rohkem kui Washingtoni ja Virginiat näha 10 päeva jooksul...või noh, rohkem murtuid südameid Ameerikasse jätta. Oh neid eestlannasid küll!
Mul on aega olnud siin veidi ka oma Workaway'ga tegeleda ja on olnud vähe plaanide muutusi tänu asjaoludele, mida keegi kontrollida ei saa...ILM! Veidi aega tagasi käis üle Kesk-Ameerika torm, mis on päris palju põhjapoolseid riike korralikult laastanud, seega mu ökoprojekt Belizes on tõsise kahtluse all, sest see hostel olla täiesti pilbasteks ja ma tean, et see kuu nad kedagi sinna ei võtnud. Ma küll üritasin nendega ühendust võtta aga kuna neil puudub seal internet ja nad arvatavasti hetkel üritavad päästa, mis päästa annab, siis pole ma saanud kinnitust kas nad siiani vabatahtlikke otsivad. Kindlasti lisakäed kuluvad neile hetkel ära aga samas on see siiski lisavastutus kellegile öömaja pakkuda...eriti kui endalgi suht puudub kindel katusealune. Igatahes olen ma paari teise kohaga üritanud ühendust võtta. Kui ma sealt mingit positiivset vastukaja peagi ei kuule, siis arvatavasti reisin ma lihtsalt Belizest läbi ja suundun sealt Guatemalasse, kus mind ootab kindel projekt inglise keelses koolis, mille ma leppisin kokku oktoobriks, aga arvatavasti ei teki ka probleeme kui veidi varem asjalik tahan olla.
Minu reisimislistis on hetkel 18 riiki + 3 Kariibi saart, mida võimaluse korral tahaksin külastada. Mind ennast hirmutas ka veidi see riikide arv, aga samas ma ei tahaks lihtsalt millestki üle hüpata kui see nagunii teepeale ette jääb. Mul on hetkel 7 kindlat vabatahtlikuprojekti ja kõik nad on minuga ise ühendust võtnud ning olnud väga vastutulelikud mu ebakindlate vastuste suhtes. Ebakindel selles suhtes, et ma ei ole osanud kellegile anda kindlat aega, millal ma sinna riiki jõuan. Need olemasolevad projektid on:
Guatemala - inglise keele õpetaja
Nicaragua - noortehostelis baariabi (küsimärgiga, kuna nad soovivad vähemalt kuuks ajaks)
Costa Rica - hostelis receptionist
Colombia - inglise keele õpetaja
Ecuador - külalistemajas receptionist ja abi külalistega. Samuti elavad seal mu siinse pere sugulased, kes on valmis mind majutama ja abistama kui mul reisimiseks rohkem aega on vaja.
Tšiili - rannahostelis abi igast võimalikes toimetustes
Uruguay - noortehostel VÕÎ hobusefarm (olen sealt riigist 2 pakkumist saanud)
Samuti tean, et ega ma kõigis riikides ei jõua vabatahlikutööd teha, sest enamus kohti tahaksid siiski vähemalt kahenädalast pühendumist, seega tuleb mul mõndasid riike lihtsalt lūhiajaliselt kūlastada. Nagu ma Mehhikos olen nädal aega ainult ringivaatamiseks. Kuigi Mehhiko on ülisuur, läheks mul seal kõige nägemiseks vähemalt 2 kuud, kuna seal peaks ikkagi lendama, seega ma eelistan väiksemaid riike vabatahtlike projektideks, seega jõuan ma samal ajal seal ringi käia maad mööda. Arvatavasti sama juhtub mul ka Brasiiliaga, kuna ma olen sealt juba 2 küllakutset saanud inimestelt, kellega olen varemalt USAs tutvunud (teised lapsehoidjad). Ma kindlasti kasutan seda võimalust, kuna Brasiilia on taaskord nii lahmakas ja kõige kallimaid riike Lõuna-Ameerikas, seega tuleb kõik kutsed vastu võtta. Õnneks mulle ei meeldi kellegile tüliks olla, seega pole karta, et ma kuhugi nädalateks sisse kolin.
Vot sellised on lood. Minu selle nädala eesmärk on oma esimese lennu eeltöö teha, kuna ma lendan Baltimore'st, mis asub teises osariigis ja siit Virginiast tunni aja kaugusel (kui liiklus hea on...tavaliselt pole!). Muidugi on mu lend ka veel kell 6 hommikul, seega tuleb mul arvatavasti sinna päev varem minna ja majutus leida üheks ööks ning sealt taksoga varahommikul lennujaama, mis kindlasti tuleb ikka tunduvalt odavam (kuigi Baltimore pole üldse odav) kui siit kodust UBER võtta. Aga eks ma pean end harjutama sellega, kuna kõik odavamad lennud on väiksematest lennujaamadest varahommikuti või hilisõhtuti, seega ma usun, et see kogus raamatuid, mis ma jõuan läbi lugeda lennujaamades, on kordades rohkem kui kogu kohustuslik kirjandus kooliajal. Fun fun funnnn!
Kuuldavuseni,
K.
Wednesday 24 August 2016
Tuesday 2 August 2016
Ettevalmistused
Nagu ma eelmine nädal lubasin, siis ma valgustan teid oma ettevalmistustest ehk mida on vaja selleks, et üldse selline seiklus ette võtta. Kindlasti üks kõige tähtsamaid aspekte on iseenda tahe ja valmisolek riske võtta. Muidugi võiks arvata, et see on lihtsalt kõik väga lõbus ja muretu, aga ma siiski panen end täiesti võõrasse keele- ja kultuurikeskkonda. Mind ootavad tööd ja tegemised, millest mul veel õiget ettekujutustki pole, aga just see teebki selle ettevõtmise minu jaoks huvitavaks, et ma saan avastada endas uusi külgi ja taasavastada oma loomingulist poolt, mis on tänu tänapäeva raamiühiskonnale suht alla surutud, sest erinevus ei maksa ju arveid. Ma ei võta seda aega kui tulevast elustiili, vaid ajutist ümberkorraldust. Need 5-7 kuud ei määra mu pensionipõlve ega kahanda mu tulevasi karjäärivõimalusi, seega see on arvatavasti üks tähtsamaid asju, mis tuleks endale selgeks teha. Arvatakse juskui, et meil kõigil on nii limiteeritud aeg, seega tuleb end hästi ruttu ja intensiivselt ribadeks tõmmata ning küll siis tulevikus on aega elu nautida. Ausalt, ma ei tunne ühtegi inimest, kes nüüd oma kuldses keskeas või varajases pensionipõlves tahaks minna kusagile mujale kui ainult Egiptusesse ja Türki kõik hinnas hotellikuurortisse. Inimese loomus on mugav, eriti kui sa oled terve elu endale n.ö kindlust (ehk turvalist kodu) rajanud, siis on ikka vähetõenäoline, et tekib isu see kõik jätta ja kusagil vihmametsas sääski sööta mitu kuud. Sul ei lasta nii palju retseptiravimeidki kaasa võtta, mida sul tänu stressirohkele elule on nüüd vaja endale sisse süüa. Seega jah, ma teen seda enne kui mul 'küpsisekarbiga' on vaja reisima hakata.
Teine tähtis asi...asukoht! Mina valisin Kesk - ja Lõuna-Ameerika just seetõttu, et see on piisavalt kaugel ja niivõrd erineva keskkonnaga sellest, kus ma olen harjunud elama. Sinna ühte maailmajaosse mahub palju erinevat kultuuri ja keeli. Muidugi hispaania keele taasomandamine oli ka mu üks prioriteete. Ja kus seda kõige efektiivsemalt teha...ikka seal, kus inglise keelt limiteeritud oskustega kõneldakse. Ma usun, et meilt kõigilt on küsitud, et kus sa reisinud oled ja siis sa loetled terve listi maadest, kus sa käinud oled, kuigi see peaks pigem olema: Rooma, Madrid, Düsseldorf, Amsterdam jne. Ūhe linna turismisvaatamisväärtustega tutvumine ei tähenda reisimist. See on sihtkohaturism. Ja just seda ma üritan vältida. Sa oled Itaalias kãinud siis, kui sa oled külastanud kohti, kuhu turismifirmad ei vii ja kus iga teine inimene ei räägi inglise või vene keeles ning sa ei too endale koju Colosseumi pildiga taldrikut suveniiriks, mille taha on kirjutatud ''Made in China''. Vot sellepärast ma ei oska karta teiste manitsusi ohtlikusest ja gängidest, kui nende õpetussõnad tulenevad ainult enda isiklikust arvamusest. Sellest, mida lehest oled lugenud ja telekast näinud. Kel vähegi loogilist mõtlemist on, ei usu kõike, mis meedia sulle ette söödab. Sind võidakse drugida ka tavalises Tallinna ööklubis, seega hirmutamine on asjatu. Nagu ma ka oma esimeses postituses mainisin, siis muidugi peab endal teatud intuitsioon ja ohutunnetus olema, aga mingid oletused ei tohiks saada määravaks.
Nii, kolmas punkt ja kindlasti üks määravaid aspekte...finants! Mina ei võtaks elusees sellist sammu ette kui ma oleks oma vanematest sõltuv. Ma usun, et ega nad poleks lasknudki. Aga praegu, kui ma olen aastaid iseseisev olnud ja mul on kujunenud ettekujutus oma väljaminekutest ja võimalustest, siis hetkel tahan ma veel iseendasse investeerida. Oma silmaringi ja arusaamadesse. Muidugi ma pole täiesti eluvõõras ja tean, et tänapäeval paber määrab su väärtuse ühiskonnas, aga ma tahan samal ajal olla eluterve isiksus, kelle elutarkus ei põhine ainult Pythagorase teoreemi vigadeta ettekandmisel või Kim Kardashiani tagumiku saladuse lahendamisel. Ma arvan, et juba see on suur edusamm elus kui sa oled võimeline aksepteerima, et inimestel on erinevad huvid ja prioriteedid...eriti kui need sinu elu mitte mingil määral ei mõjuta. Igatahes mul on selle reisi jaoks 4 pangakontot ja 3 pangakaarti, et end ära majandada. Neid kaarte tuleb mul hoida võimalikult eraldatult, et kui kasvõi üks mu enda hooletuse tõttu kaob, siis mul on siiski ligipääs oma rahale. Sularaha on oluline aga samas pole mõtet tuhandeid dollareid sularaha kaasas ka kanda. Ei ole ükski maa ka Lõuna-Ameerikas nii kiviajas, et nad kaupa vahetavad ja pulkadega lõket teevad. Kuna ma oma majandamiskorraldust eelmises postituses seletasin, siis mul on vaja põhiliselt finantseerida oma reisimisi ühest kohast teise ja muidugi osta vahepeal vajaminevat, kuna ilmselgelt ma ei vea tervet oma varandust kaasa. Läheb külmaks, ma ostan kampsuni, mitte ei vea siit kaasa, et äkki läheb vaja. Mul jääb oma säästukontole piisavalt raha, et Euroopasse tagasi tulla ja seal mitu kuud hakkama saada. Ma usun, et liiga palju raha teeb mugavaks sellise reisimise puhul ehk tekib tunne, et milleks üldse vabatahtliku tööd teha kui võiks ainult restoranides süüa ja hotellides ööbida. See reis kaotaks minu jaoks mõtte. Isegi kui mul oleks sittakanti raha, ma seaks endale siiski samasuguse 3000€ limiidi, mis mul on ainult mõeldud selleks reisiks.
Kindlasti üks tähtis tarvik on reisikindlustus, mille põhirõhk on tervisekindlustusel. Ma tegin enda oma Inglismaal ja maksin selle eest £150. See kehtib mul aasta ehk 22.juuni 2017. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda ning selliste pikemate reiside puhul pigem karta kui kahetseda. Ma olen ka selline, et ega ma kunagi ei tee endale kindlustust, kui ma puhkustel olen käinud, kuna ikka loodan, et niivõrd lühike aeg ja mis ikka võib juhtuda, aga seekord ma isegi ei kahelnud, et kas investeerida sellesse või mitte. Muidugi, et terviseriske vähendada, lasin ma endale teha ka vajalikud vaktsiinid, mis oli ka üsna korralik väljaminek (£170), kuna ma pidin erakliinikusse selleks minema. Kindlasti alati uurida sihtkoha soovitusi vaktsiinide kohta, eriti kui on niivõrd erinev kliima ja sanitaarkvaliteet. Ei ole mul vaja mingeid bakterisuuruseid ''suveniire'' kaasa tuua! Dokumentidest tuleb kindlasti koopiad teha ja uurida lähima Eesti konsulaadi asukohta, et vajadusel uued dokumendid taotleda. Muidugi dokumente ka hoida võimalikult eraldatult ja passi kasutada ainult piiripunktides. Kusagil kohalikku õlu ei ole mõtet passiga minna ostma. Mul on tegelt siin USAski näiteks ööklubides öeldud, et nad ei saa mu ID-kaartist aru, kuna neid pole koolitatud teiste maade selliste dokumentide ehtsuse tuvastamisel, et tulgu ma järgmine kord passiga. No ma pigem jätan minemata kui hakkan passiga klubisse minema. Mind on tegelikult peale loengut alati sisse lastud (üllaülla!) ja öeldud, et nad seekord teevad erandi, aga no mind see siiski ei veena oma passi kuhugi vedamast kui ma just riigipiire ei ületa.
Siit ma ostsin endale korralikku kvaliteetse seljakoti, mis on mõeldud selliste pikemate reiside/matkade jaoks. Ka selle ma sain USAst palju asjalikuma hinna eest kui ma oleks Inglismaalt saanud. Minu plaan on oma kohvrid siia oma USA pere juurde jätta, sest ilmselgelt on mul ka palju asju, mida ma ei vea kaasa (nt kontsakingad!), seega jätan need siia hoiule. Mu pere siin on õnneks nii vastutulelik ning igati abivalmis nõu ja jõuga, seega mul on ainult rõõm nende juurde alati tagasi tulla kasvõi ainult külla. Mu plaan on nagunii USAst (või Kanadast) tagasi Euroopasse tulla, seega ei tohiks mu kohvri tolmukogumise asukoht väga määrav olla.
Mu praeguste ettevalmistuste alla kuuluvad enamjaolt sihtkohamaade kohta lugemine erinevatest blogidest ja reisiportaalidest. Eriti just huvitab mind transport, kohalikud hinnad ning kindlasti külastamist väärivad kohad ja kohalik kuisiin. Tavaliselt selliseid internetilehekülgi läbi käies ilmnevad ka hoiatused teatud piirkondade kohta, mida soovitatakse vältida narkokuritegude tõttu. Samas on toodud mitmes kohas välja, et need tihti ei ohusta tavalisi inimesi, kui sa just valel ajal vales kohas ei satu olema, kuna need on enamasti gängidevahelised arveteklaarimised. No minust mingit rahu-guru ei saa, seega ei hakka mingit sõnumit sinna viima. Ohutumate ohtude seas on välja toodud ainult isehakanud giidid, kes üritavad enda teenust sulle pakkuda kui sa vähegi teistsugune välja näed. Muidugi igast taskuvargaid on igalpool ja tuleb lihtsalt oma asjadel silma peal hoida ning mitte jätta muljet, et su ûks kõrvarõngas võiks terve riigi vaesusprobleemid ära lahendada, seega pole mõtet hinnalisi asju vedada. Ettevalmistus on tähtis, et vältida enda paljakriisumist, sest oii kui lihtne on iga asja eest küsida topelthindu kui endal aimu ei ole, mis üks lühike taksosõit või burrito maksma peaks. Samas ma ei taha minna liiga organiseeritult, kuna ma olen juba oma isiksuselt selline, kellele meeldib, et asjad on korras ja teadlik kõigest, mis kellaajaliselt hakkab juhtuma, aga see võib rikkuda kõiksuguse spontaansuse ja võimaluse avastada miskit, mille peale poleks tulnudki, sest seda polnud kusagil kajastatud. Olgem avatud!
Järgmine kord ma kirjutan arvatavasti alles siis kui ma vaikselt hakkan pakkima, seega tuleb üksikasjalik raport mu seljakoti sisust, mis minuga Mehhikosse kaasa tuleb. Mu seljakott läheb käsipagasi alla ehk 50L, et vältida igast lisakulutusi suure pagasi vedamisel. Tuleb leidlik ja praktiline olla!
Kui kellegil on tekkinud mingeid küsimusi, soovitusi või on ideed mingi reisiteema kohta, mida ma võiks siis veel enne arutada, siis võib julgelt ühendust võtta nii siin kui Facebookis.
Kuuldavuseni
K.
Teine tähtis asi...asukoht! Mina valisin Kesk - ja Lõuna-Ameerika just seetõttu, et see on piisavalt kaugel ja niivõrd erineva keskkonnaga sellest, kus ma olen harjunud elama. Sinna ühte maailmajaosse mahub palju erinevat kultuuri ja keeli. Muidugi hispaania keele taasomandamine oli ka mu üks prioriteete. Ja kus seda kõige efektiivsemalt teha...ikka seal, kus inglise keelt limiteeritud oskustega kõneldakse. Ma usun, et meilt kõigilt on küsitud, et kus sa reisinud oled ja siis sa loetled terve listi maadest, kus sa käinud oled, kuigi see peaks pigem olema: Rooma, Madrid, Düsseldorf, Amsterdam jne. Ūhe linna turismisvaatamisväärtustega tutvumine ei tähenda reisimist. See on sihtkohaturism. Ja just seda ma üritan vältida. Sa oled Itaalias kãinud siis, kui sa oled külastanud kohti, kuhu turismifirmad ei vii ja kus iga teine inimene ei räägi inglise või vene keeles ning sa ei too endale koju Colosseumi pildiga taldrikut suveniiriks, mille taha on kirjutatud ''Made in China''. Vot sellepärast ma ei oska karta teiste manitsusi ohtlikusest ja gängidest, kui nende õpetussõnad tulenevad ainult enda isiklikust arvamusest. Sellest, mida lehest oled lugenud ja telekast näinud. Kel vähegi loogilist mõtlemist on, ei usu kõike, mis meedia sulle ette söödab. Sind võidakse drugida ka tavalises Tallinna ööklubis, seega hirmutamine on asjatu. Nagu ma ka oma esimeses postituses mainisin, siis muidugi peab endal teatud intuitsioon ja ohutunnetus olema, aga mingid oletused ei tohiks saada määravaks.
Nii, kolmas punkt ja kindlasti üks määravaid aspekte...finants! Mina ei võtaks elusees sellist sammu ette kui ma oleks oma vanematest sõltuv. Ma usun, et ega nad poleks lasknudki. Aga praegu, kui ma olen aastaid iseseisev olnud ja mul on kujunenud ettekujutus oma väljaminekutest ja võimalustest, siis hetkel tahan ma veel iseendasse investeerida. Oma silmaringi ja arusaamadesse. Muidugi ma pole täiesti eluvõõras ja tean, et tänapäeval paber määrab su väärtuse ühiskonnas, aga ma tahan samal ajal olla eluterve isiksus, kelle elutarkus ei põhine ainult Pythagorase teoreemi vigadeta ettekandmisel või Kim Kardashiani tagumiku saladuse lahendamisel. Ma arvan, et juba see on suur edusamm elus kui sa oled võimeline aksepteerima, et inimestel on erinevad huvid ja prioriteedid...eriti kui need sinu elu mitte mingil määral ei mõjuta. Igatahes mul on selle reisi jaoks 4 pangakontot ja 3 pangakaarti, et end ära majandada. Neid kaarte tuleb mul hoida võimalikult eraldatult, et kui kasvõi üks mu enda hooletuse tõttu kaob, siis mul on siiski ligipääs oma rahale. Sularaha on oluline aga samas pole mõtet tuhandeid dollareid sularaha kaasas ka kanda. Ei ole ükski maa ka Lõuna-Ameerikas nii kiviajas, et nad kaupa vahetavad ja pulkadega lõket teevad. Kuna ma oma majandamiskorraldust eelmises postituses seletasin, siis mul on vaja põhiliselt finantseerida oma reisimisi ühest kohast teise ja muidugi osta vahepeal vajaminevat, kuna ilmselgelt ma ei vea tervet oma varandust kaasa. Läheb külmaks, ma ostan kampsuni, mitte ei vea siit kaasa, et äkki läheb vaja. Mul jääb oma säästukontole piisavalt raha, et Euroopasse tagasi tulla ja seal mitu kuud hakkama saada. Ma usun, et liiga palju raha teeb mugavaks sellise reisimise puhul ehk tekib tunne, et milleks üldse vabatahtliku tööd teha kui võiks ainult restoranides süüa ja hotellides ööbida. See reis kaotaks minu jaoks mõtte. Isegi kui mul oleks sittakanti raha, ma seaks endale siiski samasuguse 3000€ limiidi, mis mul on ainult mõeldud selleks reisiks.
Kindlasti üks tähtis tarvik on reisikindlustus, mille põhirõhk on tervisekindlustusel. Ma tegin enda oma Inglismaal ja maksin selle eest £150. See kehtib mul aasta ehk 22.juuni 2017. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda ning selliste pikemate reiside puhul pigem karta kui kahetseda. Ma olen ka selline, et ega ma kunagi ei tee endale kindlustust, kui ma puhkustel olen käinud, kuna ikka loodan, et niivõrd lühike aeg ja mis ikka võib juhtuda, aga seekord ma isegi ei kahelnud, et kas investeerida sellesse või mitte. Muidugi, et terviseriske vähendada, lasin ma endale teha ka vajalikud vaktsiinid, mis oli ka üsna korralik väljaminek (£170), kuna ma pidin erakliinikusse selleks minema. Kindlasti alati uurida sihtkoha soovitusi vaktsiinide kohta, eriti kui on niivõrd erinev kliima ja sanitaarkvaliteet. Ei ole mul vaja mingeid bakterisuuruseid ''suveniire'' kaasa tuua! Dokumentidest tuleb kindlasti koopiad teha ja uurida lähima Eesti konsulaadi asukohta, et vajadusel uued dokumendid taotleda. Muidugi dokumente ka hoida võimalikult eraldatult ja passi kasutada ainult piiripunktides. Kusagil kohalikku õlu ei ole mõtet passiga minna ostma. Mul on tegelt siin USAski näiteks ööklubides öeldud, et nad ei saa mu ID-kaartist aru, kuna neid pole koolitatud teiste maade selliste dokumentide ehtsuse tuvastamisel, et tulgu ma järgmine kord passiga. No ma pigem jätan minemata kui hakkan passiga klubisse minema. Mind on tegelikult peale loengut alati sisse lastud (üllaülla!) ja öeldud, et nad seekord teevad erandi, aga no mind see siiski ei veena oma passi kuhugi vedamast kui ma just riigipiire ei ületa.
Siit ma ostsin endale korralikku kvaliteetse seljakoti, mis on mõeldud selliste pikemate reiside/matkade jaoks. Ka selle ma sain USAst palju asjalikuma hinna eest kui ma oleks Inglismaalt saanud. Minu plaan on oma kohvrid siia oma USA pere juurde jätta, sest ilmselgelt on mul ka palju asju, mida ma ei vea kaasa (nt kontsakingad!), seega jätan need siia hoiule. Mu pere siin on õnneks nii vastutulelik ning igati abivalmis nõu ja jõuga, seega mul on ainult rõõm nende juurde alati tagasi tulla kasvõi ainult külla. Mu plaan on nagunii USAst (või Kanadast) tagasi Euroopasse tulla, seega ei tohiks mu kohvri tolmukogumise asukoht väga määrav olla.
Mu praeguste ettevalmistuste alla kuuluvad enamjaolt sihtkohamaade kohta lugemine erinevatest blogidest ja reisiportaalidest. Eriti just huvitab mind transport, kohalikud hinnad ning kindlasti külastamist väärivad kohad ja kohalik kuisiin. Tavaliselt selliseid internetilehekülgi läbi käies ilmnevad ka hoiatused teatud piirkondade kohta, mida soovitatakse vältida narkokuritegude tõttu. Samas on toodud mitmes kohas välja, et need tihti ei ohusta tavalisi inimesi, kui sa just valel ajal vales kohas ei satu olema, kuna need on enamasti gängidevahelised arveteklaarimised. No minust mingit rahu-guru ei saa, seega ei hakka mingit sõnumit sinna viima. Ohutumate ohtude seas on välja toodud ainult isehakanud giidid, kes üritavad enda teenust sulle pakkuda kui sa vähegi teistsugune välja näed. Muidugi igast taskuvargaid on igalpool ja tuleb lihtsalt oma asjadel silma peal hoida ning mitte jätta muljet, et su ûks kõrvarõngas võiks terve riigi vaesusprobleemid ära lahendada, seega pole mõtet hinnalisi asju vedada. Ettevalmistus on tähtis, et vältida enda paljakriisumist, sest oii kui lihtne on iga asja eest küsida topelthindu kui endal aimu ei ole, mis üks lühike taksosõit või burrito maksma peaks. Samas ma ei taha minna liiga organiseeritult, kuna ma olen juba oma isiksuselt selline, kellele meeldib, et asjad on korras ja teadlik kõigest, mis kellaajaliselt hakkab juhtuma, aga see võib rikkuda kõiksuguse spontaansuse ja võimaluse avastada miskit, mille peale poleks tulnudki, sest seda polnud kusagil kajastatud. Olgem avatud!
Järgmine kord ma kirjutan arvatavasti alles siis kui ma vaikselt hakkan pakkima, seega tuleb üksikasjalik raport mu seljakoti sisust, mis minuga Mehhikosse kaasa tuleb. Mu seljakott läheb käsipagasi alla ehk 50L, et vältida igast lisakulutusi suure pagasi vedamisel. Tuleb leidlik ja praktiline olla!
Kui kellegil on tekkinud mingeid küsimusi, soovitusi või on ideed mingi reisiteema kohta, mida ma võiks siis veel enne arutada, siis võib julgelt ühendust võtta nii siin kui Facebookis.
Kuuldavuseni
K.
Subscribe to:
Posts (Atom)