Olen Quitos vabatahtlik olnud peaaegu n2dala, seega on mul veidi muljetada nii Quitost kui ka oma praegusest t66st, millega ma olen muideks v2ga rahul. Nii kui ma Quitosse oma uude hostelisse saabusin, v6eti mind v2ga h2sti vastu ja tutvustati k6ike selle hosteliga kaasnevat. Tegemist on ysna v2ikese hosteliga Quito kesklinnas. Mu ylemus on kanadalanna, kes selle hosteli 3a tagasi soetas. Meil on siin ainult 5 tuba, seega ysna kodune. Minu ylesandeks on 6 korda n2dalas 5h p2evas vastuv6tulauas istuda ja turiste vastu v6tta ning hostelis peatuvate inimestega suhtlemine. Enamus siin peatuvaid inimesi on minu vanused ning ysna pikalt reisinud seljakotir2ndurid, seega on alati p2ris palju muljetada. Mu ylemus suhtub minusse kui v6rdsesse ja me saame v2ga h2sti l2bi. Ta suhtub minusse pigem nagu oma tytresse.
Kohe esimesel t2ispikal p2eval Quitos k2isin ma linnatuuril yhe ekskursioonigrupiga, et veidi Quitost aimu saada, sest pean ka siin hostelis pidevalt linnakaarti teistele seletama, aga no mida ma seletan kui ma isegi ei tea kus ma t2pselt olen. See linnaekskursioon kestis veidi yle 3 tunni ja oli igati seda aega v22rt. Ja see oli tasuta! Ecuador on kuulus oma kakaoubade ja kulla poolest. Kirikud on siin naeruv22rselt rikkad ehk seest on k6ik kullatud....puhta kullaga! Inimesed on vaesed nagu arvata on. Aga samas mitte k6ige silmapaistvam vaesus kuigi ikka igalpool hoiatatakse, et peale pimedat mitte oma jalal kuhugi minna, et ikka taksoga. Transport on siin sitaks odav, kuna Ecaudoris on ka palju naftat. Linnaliini bussipilet maksab 25 senti! Ja Quito on megasuur. taksohinnad j22vad 2-3 dollari vahele kesklinnasiseselt ehk umbes 15-20 minutit s6itu. Sain ka orgaanilist shokolaadi proovida, sest siin on palju kohvikuid, kes ise teevad ja annavad ka sissejuhatuse Ecuadori shokolaadit66stusesse. Sain oma k2si 100% puhta kakaov6iga m22rida ja mulle tundus, et ma olen rohkem uus inimene peale seda kui peale Ayahuasca joomist :D Palju on siin ka igast k2sit66d ehk palju on tehtud asju villast. No Quitos on suht jahe ja kampsunid on igati minev kaup ning neid myyapse igast ilusate v2rvide ja mustritega, aga no ma ei hakka mingit talvevarustust kyll endale siit ostma. Ja kellegile teisele ka mitte :D Aga no muidugi ehted on ka ilusad, aga kuld pidi ysna kallis siiski olema kuigi seda leidub siin.
Homme l2hen ma maailma keskpunkti ehk La Mitad del Mundo ehk siis ekvaatorile. Ma olen selle kohta erinevaid arvamusi kuulnud ehk ilmselgelt on see turistil6ks ja mingi muuseumi eest kysitakse 10 dollarit sissep22suks, aga on ka neid, kes t2iega on vaimustuses, et said m66da ekvaatorijoont k2ia ning ei pysinud sirgel teejoonel, sest gravitatsioon t6mbab m6lemale poole joont. Ja veel igast katseid on seal munaga jne. No eks ma n2en homme. L2hen 2 tydrukuga hostelist, kes p2rit ka Manchesterist aga hetkel peatuvad siin. Yhine kodu igas m6ttes :D
Igatahes olen ma rahul ja oma eelnevatest tagasil66kidest yle saanud. Muidu kurb siiani on see, et ma ei saa enam pilte teha ja siia teile lisada uudistamiseks, aga no samas on Google olemas ja sealt leiab piisavalt uudistamist kui googeldada Quito. Mul on t2pselt 2 n2dalat j22nud siin, seega yritan olla asjalik ning samas on hea, et saan palju suhelda omasugustega, mis viib alati m6tted mujale.
Kuuldavuseni
K.
Tuesday 28 February 2017
Thursday 23 February 2017
MIS TOIMUB?!!
Ma ei saa aru, mis halb karma v6i negatiivne energia mind viimastel n2dalatel saadab, aga no yks krahh teise j2rel. No seda on juba teada, kuidas ma oma kotist ilma j2in. Nyyd siis j2rgmine pauk...
Ma hakkan algusest. Nagu ma juba eelnevalt olen ka mitu korda kirjutanud, siis olen t66tanud p2ris mitmes kohas vabatahtlikuna, kuna see aitab mul rohkem stabiilsust saada peale pikaldast reisimist ja sellega kaasnevat stressi maandada. Samuti saan t2nu vabatahtlikut66le palju uusi asju proovida ning muidugi v6imalus tutvuda uute inimeste ja ka hispaania keelt rohkem r22kida, sest pidevalt hostelites olles ikka on peamiseks keeleks inglise keel. Mul pole kunagi yhegi oma vabatahtliku t66kohaga probleeme olnud. No esimene koht Belizes (Kasside avarjupaik) oli veits kahtlane, kuna 10 sealviibitud p2eva jooksul ma kordagi ei kohanud selle koha omanikku ning oli veits kahtlane rahvas seal, aga samas mitte midagi hullu. J2rgnevad kohad on olnud ainult puhas r66m ja pigem on olnud kahju lahkuda. Kuni t2naseni kui ma reaalselt pidin suht p6genema...
Ma t66tasin Bañoses yhe spordioperaatori kontoris ehk kes korraldas igasuguseid v2ljas6ite, sportlikke ettev6tmisi ja tuure dzunglis. Mul tegelikult oli juba esimestel p2evadel veits kahtlane seal, kuna mu ylemus oli suht 2kiline ja ei viitsinud (v6i ei osanud) mulle midagi seletada, seega ta eeldas, et ma tean k6ike suht lambist. Tihti kodus oli ka ta ysna agressivne. N2iteks l6i jalaga suure lillepoti puruks, kuna ta yritas seda kasta ja k6ik mullane vesi voolas p6randale. Sellise asja peale l2ks n2rvi. Peale selle ma t66tasin terve n2dala j2rjest tal kontoris ja k2isin temaga kaasas erinevates ettev6tmistes. Mu t66p2evad olid iga p2ev v2hemalt 8 tundi ja vahest isegi kauem. No ei tundu v2ga vabatahtlik t66, vaid nagu tasuta t66j6ud. Kui ma l6puks vaba p2eva julgesin kysida, siis ta ytles, et mul pole vaba p2eva vaja, kuna mu t66 polevat nii raske, et sellest puhata oleks vaja. No muidugi ega ma midagi kontimurdvat ei teinud seal peale kontori organiseerimise ja klientidega suhtlemise ning assisteerisin teda erinevates tegevustes. Muidugi positiivne kylg oli see, et sain ise k6ike proovida tasuta. Igatahes kui ta teatas mulle teisip2eval, et ma pole v22rt vaba p2eva ja mu yritus talle selgitada, et vabatahtlikut66 printsiip on see, et ma olen abiks, mitte tasuta t66j6ud, siis ta lihtsalt k6ndis minema....enne seda muidugi m2ssas ta selle lillepoti kallal, nii et mul polnud just v2ga ohutu tunne. Kuidagi nii agressiivne! Ja see mulle ei meeldi. Kui ta uuesti koju tuli, siis ytlesin, et ma l2hen 2ra. Ma olin juba kontakteerunud 5 uue kohaga, et kas nad oleks mind n6us kohe vastu v6tma ja sain kahest kohast ka positiivse tagasiside. Siis muidugi muutus ta hellikuks ja hakkas ette-taha vabandama, et tal lihtsalt nii palju stressi (keegi varastas tal t66juurest $21000 sularaha) jne. No OK, saan aru, k6igil on stressi ja elame seda vahest teiste peal v2lja. Ytlesin, et annan talle uue v6imaluse, aga mul on tagavaraplaan olemas kui ma end taaskord ebamugavalt tunnen. Ta vandus mulle, et ta muutub ja ma ei pea kunagi end enam halvasti tundma ning ta annab mulle vaba p2eva. Niisiis oligi mul eile ehk kolmap2ev vaba. Koristasin taaskord kodus, kuna see rohke tolm ajas mind pidevalt k6hima, kuna ilmselgelt keegi polnud seal sada aastat koristanud. Peale seda k2isin ka veits linnas ringi, kuna enne oli mu marsruut suht kodu-t66-toidupood. Igatahes 6htul kui ta koju tuli, siis ta oli nii vaimustuses, kuidas ma ikka olen osanud ta kodu organiseerida, kuna enne ykski vabatahtlik pole eriti vaeva n2inud sellega. No ega ma ka temap2rast seal midagi jalust 2ra ei pannud, vaid ikka, et ma ise ellu j22ks seal sita sees. Tal oli tegelt ilus korter, aga no kuna poissmees, siis ega teda v2ga ei huvitanud puhtus. Peale mu taevani kiitmist kutsus ta mind v2lja, et ta viib mind t2nut2heks baari istuma. L2ksimegi. Tellisime pudeli veini ja lihtsalt r22kisime veits. Kui vein otsa sai, tahtsin ma koju minna, kuna kell hakka 23 saama ja ma teadsin, et j2rgmine hommik vaja j2lle kontorisse minna. L6puks n6ustus ta mind koju saatma, kuigi ta t2iega yritas veenda, et l2hme ikka kusagile peole. No ma ei ole eriline peol6vi + no kolmap2ev! J6udsime koju enne kella 23 ja ma l2ksin kohe oma tuppa ja magama. Ta ytles veel, et tema ikka l2heb veel v2lja. No mingu..mis mul sellest. J2rgmine hetk oli kell 2 66sel kui miski mind yles 2ratas...ta seisis mu voodi k6rval ja yritas oma k2tt teki alt mulle jalgevahele suruda!!! Ma k2ratasin kohe, mida sa teed omaarust. Ta pomises aint, et tahab mulle massaazi teha ja kas ma v6iks veits end liigutada, et ta saaks ka mu voodisse mahtuda. Ma k2skisin tal nahhui t6mmata mu toast. Ta aint pomises, et ise j2tsid oma toa ukse lukust lahti ja l2ks minema. Mul oli t2ielik shokk! Kuidas on selline k2itumine v6imalik? Paar minutit hiljem kuulsin teda taaskord oma ukse kallal jukerdamas (mul polnud v2ljaspool ukselinki, seega avamisega oli alati tegemist). L6puks sai ta ukse lahti ja aint jauras, et ta ei tahtnud minuga seksida. Ma k2ratasin talle j2lle, et mingu minema mu toast ja ta l2ks 2ra. Peale seda oli vaikus, aga ma enam magama ei j22nud. Pidevalt oli kartus, et ta tuleb j2lle mind n2perdama. Igatahes hommikul oli ta traksis, et l2hme nyyd t66le ja nii ilus p2ev. Ma teatasin, et l2hen minema. Ta jummala imestunud, et miks ometi. Seletasin talle, et tema tujumuutusi ma kuidagi suutsin alla neelata, aga sellist olukorda, mis 66sel toimus, ma ei saa ignoreerida. Ta muidugi ei m2letanud asjast midagi. Vabandas aint l6putult, et ta oli purjus ja ei m2leta midagi. Veel hullem! Inimesel pole oma tegude yle yldse kontrolli. J2rgmine kord v2gistab mu 2ra, aga kuna ei m2leta, siis pole olnud, eksjuu!? 6nneks olin ma nii tark, et j2tsin endale yhe teise vabatahtlikukoha kontaktid ja p6him6tteliselt paari tunni etteteatamisega olid nad mind n6us vastu v6tma. Seega l2ksingi hommikul Bañosest bussile ja tulin Quitosesse (Ecuadori pealinn). Mul siiamaani on t2iesti arusaamatus, et kuidas mul nii joppab ikka viimastel n2dalatel. Mingi halb needus v6i karma eelmisest elust?
Igatahes mu uus vabatahtlikut66 on yhes hostelis ja omanik on yks tore Kanada naine, seega ei tule mul tegeleda enam yhegi mehega, kes arvab, et me oleme kokku loodud. Plaanin olla siin kuni l6puni v2lja ehk siis 17 p2eva. Mul on t66 30h n2dalas (5h p2evas) ja 1 vaba p2ev + s66k! Selle aja jooksul plaanin 2ra k2ia ka Maailma Keskpunktis ehk ekvaatoril, kuna see on Quitost 26km kaugusel. 6nneks on mul ka siin arvutid ja raamatuid ja sitaks filme, seega tegevust jagub.
Muljetan peagi oma uuest t66kohast kui juba m6ned p2evad olen kohanenud.
Kuuldavuseni
K
Ma hakkan algusest. Nagu ma juba eelnevalt olen ka mitu korda kirjutanud, siis olen t66tanud p2ris mitmes kohas vabatahtlikuna, kuna see aitab mul rohkem stabiilsust saada peale pikaldast reisimist ja sellega kaasnevat stressi maandada. Samuti saan t2nu vabatahtlikut66le palju uusi asju proovida ning muidugi v6imalus tutvuda uute inimeste ja ka hispaania keelt rohkem r22kida, sest pidevalt hostelites olles ikka on peamiseks keeleks inglise keel. Mul pole kunagi yhegi oma vabatahtliku t66kohaga probleeme olnud. No esimene koht Belizes (Kasside avarjupaik) oli veits kahtlane, kuna 10 sealviibitud p2eva jooksul ma kordagi ei kohanud selle koha omanikku ning oli veits kahtlane rahvas seal, aga samas mitte midagi hullu. J2rgnevad kohad on olnud ainult puhas r66m ja pigem on olnud kahju lahkuda. Kuni t2naseni kui ma reaalselt pidin suht p6genema...
Ma t66tasin Bañoses yhe spordioperaatori kontoris ehk kes korraldas igasuguseid v2ljas6ite, sportlikke ettev6tmisi ja tuure dzunglis. Mul tegelikult oli juba esimestel p2evadel veits kahtlane seal, kuna mu ylemus oli suht 2kiline ja ei viitsinud (v6i ei osanud) mulle midagi seletada, seega ta eeldas, et ma tean k6ike suht lambist. Tihti kodus oli ka ta ysna agressivne. N2iteks l6i jalaga suure lillepoti puruks, kuna ta yritas seda kasta ja k6ik mullane vesi voolas p6randale. Sellise asja peale l2ks n2rvi. Peale selle ma t66tasin terve n2dala j2rjest tal kontoris ja k2isin temaga kaasas erinevates ettev6tmistes. Mu t66p2evad olid iga p2ev v2hemalt 8 tundi ja vahest isegi kauem. No ei tundu v2ga vabatahtlik t66, vaid nagu tasuta t66j6ud. Kui ma l6puks vaba p2eva julgesin kysida, siis ta ytles, et mul pole vaba p2eva vaja, kuna mu t66 polevat nii raske, et sellest puhata oleks vaja. No muidugi ega ma midagi kontimurdvat ei teinud seal peale kontori organiseerimise ja klientidega suhtlemise ning assisteerisin teda erinevates tegevustes. Muidugi positiivne kylg oli see, et sain ise k6ike proovida tasuta. Igatahes kui ta teatas mulle teisip2eval, et ma pole v22rt vaba p2eva ja mu yritus talle selgitada, et vabatahtlikut66 printsiip on see, et ma olen abiks, mitte tasuta t66j6ud, siis ta lihtsalt k6ndis minema....enne seda muidugi m2ssas ta selle lillepoti kallal, nii et mul polnud just v2ga ohutu tunne. Kuidagi nii agressiivne! Ja see mulle ei meeldi. Kui ta uuesti koju tuli, siis ytlesin, et ma l2hen 2ra. Ma olin juba kontakteerunud 5 uue kohaga, et kas nad oleks mind n6us kohe vastu v6tma ja sain kahest kohast ka positiivse tagasiside. Siis muidugi muutus ta hellikuks ja hakkas ette-taha vabandama, et tal lihtsalt nii palju stressi (keegi varastas tal t66juurest $21000 sularaha) jne. No OK, saan aru, k6igil on stressi ja elame seda vahest teiste peal v2lja. Ytlesin, et annan talle uue v6imaluse, aga mul on tagavaraplaan olemas kui ma end taaskord ebamugavalt tunnen. Ta vandus mulle, et ta muutub ja ma ei pea kunagi end enam halvasti tundma ning ta annab mulle vaba p2eva. Niisiis oligi mul eile ehk kolmap2ev vaba. Koristasin taaskord kodus, kuna see rohke tolm ajas mind pidevalt k6hima, kuna ilmselgelt keegi polnud seal sada aastat koristanud. Peale seda k2isin ka veits linnas ringi, kuna enne oli mu marsruut suht kodu-t66-toidupood. Igatahes 6htul kui ta koju tuli, siis ta oli nii vaimustuses, kuidas ma ikka olen osanud ta kodu organiseerida, kuna enne ykski vabatahtlik pole eriti vaeva n2inud sellega. No ega ma ka temap2rast seal midagi jalust 2ra ei pannud, vaid ikka, et ma ise ellu j22ks seal sita sees. Tal oli tegelt ilus korter, aga no kuna poissmees, siis ega teda v2ga ei huvitanud puhtus. Peale mu taevani kiitmist kutsus ta mind v2lja, et ta viib mind t2nut2heks baari istuma. L2ksimegi. Tellisime pudeli veini ja lihtsalt r22kisime veits. Kui vein otsa sai, tahtsin ma koju minna, kuna kell hakka 23 saama ja ma teadsin, et j2rgmine hommik vaja j2lle kontorisse minna. L6puks n6ustus ta mind koju saatma, kuigi ta t2iega yritas veenda, et l2hme ikka kusagile peole. No ma ei ole eriline peol6vi + no kolmap2ev! J6udsime koju enne kella 23 ja ma l2ksin kohe oma tuppa ja magama. Ta ytles veel, et tema ikka l2heb veel v2lja. No mingu..mis mul sellest. J2rgmine hetk oli kell 2 66sel kui miski mind yles 2ratas...ta seisis mu voodi k6rval ja yritas oma k2tt teki alt mulle jalgevahele suruda!!! Ma k2ratasin kohe, mida sa teed omaarust. Ta pomises aint, et tahab mulle massaazi teha ja kas ma v6iks veits end liigutada, et ta saaks ka mu voodisse mahtuda. Ma k2skisin tal nahhui t6mmata mu toast. Ta aint pomises, et ise j2tsid oma toa ukse lukust lahti ja l2ks minema. Mul oli t2ielik shokk! Kuidas on selline k2itumine v6imalik? Paar minutit hiljem kuulsin teda taaskord oma ukse kallal jukerdamas (mul polnud v2ljaspool ukselinki, seega avamisega oli alati tegemist). L6puks sai ta ukse lahti ja aint jauras, et ta ei tahtnud minuga seksida. Ma k2ratasin talle j2lle, et mingu minema mu toast ja ta l2ks 2ra. Peale seda oli vaikus, aga ma enam magama ei j22nud. Pidevalt oli kartus, et ta tuleb j2lle mind n2perdama. Igatahes hommikul oli ta traksis, et l2hme nyyd t66le ja nii ilus p2ev. Ma teatasin, et l2hen minema. Ta jummala imestunud, et miks ometi. Seletasin talle, et tema tujumuutusi ma kuidagi suutsin alla neelata, aga sellist olukorda, mis 66sel toimus, ma ei saa ignoreerida. Ta muidugi ei m2letanud asjast midagi. Vabandas aint l6putult, et ta oli purjus ja ei m2leta midagi. Veel hullem! Inimesel pole oma tegude yle yldse kontrolli. J2rgmine kord v2gistab mu 2ra, aga kuna ei m2leta, siis pole olnud, eksjuu!? 6nneks olin ma nii tark, et j2tsin endale yhe teise vabatahtlikukoha kontaktid ja p6him6tteliselt paari tunni etteteatamisega olid nad mind n6us vastu v6tma. Seega l2ksingi hommikul Bañosest bussile ja tulin Quitosesse (Ecuadori pealinn). Mul siiamaani on t2iesti arusaamatus, et kuidas mul nii joppab ikka viimastel n2dalatel. Mingi halb needus v6i karma eelmisest elust?
Igatahes mu uus vabatahtlikut66 on yhes hostelis ja omanik on yks tore Kanada naine, seega ei tule mul tegeleda enam yhegi mehega, kes arvab, et me oleme kokku loodud. Plaanin olla siin kuni l6puni v2lja ehk siis 17 p2eva. Mul on t66 30h n2dalas (5h p2evas) ja 1 vaba p2ev + s66k! Selle aja jooksul plaanin 2ra k2ia ka Maailma Keskpunktis ehk ekvaatoril, kuna see on Quitost 26km kaugusel. 6nneks on mul ka siin arvutid ja raamatuid ja sitaks filme, seega tegevust jagub.
Muljetan peagi oma uuest t66kohast kui juba m6ned p2evad olen kohanenud.
Kuuldavuseni
K
Sunday 19 February 2017
Deliirium
Ma ei viitsi t2pit2hti seekord kopeerida, kuna see lihtsalt v6tab nii palju aega, seega kes veel aru pole saanud, siis:
2 -Ä
6 - Ö/Õ
Y - Ü
Seega j2rgnev tekst ei ole mingi koodikiri, vaid puhas eesti keel Ecuadori dialektiga :D
Nii, aga mitte grammaatikast ei tahtnud ma kirjutada, vaid oma eilsest kogemusest ehk pidin l2bi tegema hinge ja keha puhastava rituaali. Kuna ma ka yhes postituses enne kirjutasin, siis siin dzunglites on ikka veel leida p2rismaalaste h6ime, kes on v2ga spirituaalsed, seega neil on omad rituaalid ja kombed kuidas loodust ning enda hinge austada ja puhastada. Ka minu praeguse vabatahtliku t66koha omanik on p2rit sellisest h6imust ehk ta esivanemad siiani elavad sygavas dzunglis. Sealt tuli ka meie koju "v6lujook" nimega Ayahuasca, mis on v2ga spetsiifiliste rituaalide k2igus valmistatud tee. Ainult ehtne shamaan ehk ravitseja teab t2pselt kuidas seda keeta. Ma tean ainult nii palju, et seal on teatud taimed, mida tohib ainult teatud kellaajal korjata (p2ikeset6usu ajal) ning need tuleb k22ritada ja siis hoolikalt keeta mitu korda. Tulemus on yks k6ige r6vedamaid jooke, mida mul on elusees tulnud alla neelata. Ma ei oskagi seda maitset t2pselt kirjeldada aga see on kibe ja tundub justkui oleks loomsetest materjalidest tehtud, kuna see ei l6hna absoluutselt mingite taimede j2rele. Igatahes mul tuli 3 suut2it seda alla neelata ja siis hakata tulemust ootama. Olen aus...see viis mu laksu alla. Kui selle Ayahuasca kohta lugeda, siis need komponenttaimed sisaldavad meeli stimuleerivaid aineid ehk p6him6tteliselt narkootikume. Aga ei tee need agressiivseks ega yliaktiivseks, vaid vastupidi. T2na lugesin, et enne Ayahuasca joomist peaks olema 24h s66mata. No mul p2ris nii pikka vahet polnud, kuna eile mu "ylemus" ytles aint, et 2rgu ma 6htul midagi s66gu. Polnud probleemi! Igatahes mu Ayahuasca etapid:
1. Umbes 20 minutit peale selle tarvitamist hakkas mul soe ja keha l6dvestus
2. 10 minutit hiljem tekkis selline tunne nagu ma h6ljuksin ja ma ei olnud yldse oma kehas (ma lamasin selili p6randal). Fyysiline keha tundus olevat eraldatud vaimsest.
3. Ma n2gin erinevaid v2rve ning igast positiivseid elemente ja inimesi ehk mu meel oli blokeeritud k6igele negatiivsele.
4. Hakkasin n2gema tumedaid varje loodusest ja inimestest ehk hallutsinatsioonid, seega ma ei tea, kes need t2pselt olid, aga ma n2gin meest (ma arvan, et see oli mees) suure puu tagant v2lja tulemas ja seej2rel last samamoodi. See m2lupilt kordus v2ga palju kordi, seega ma veel ei tea, mida see t2hendama pidi.
5. Umbes 10 minutit hiljem (ajataju mul eriti polnud tegelt aga tundus justkui pikk aeg) hakkas k6ik hyppama. Mul oli selline tunne nagu ma oleks tramboliinil, kuigi tegelikult lamasin p6randal. Samal ajal k6ik keerles ja p66rles. Algul oli hea aga see ei j22nud j2rgi ning l6puks mul l2ks syda pahaks. S6na otseses m6ttes. Ma yritasin end pysti ajada, aga mul oli ylisitt olla, seega ma pidin enne istuma paar minutit, kuni vannituppa suutsin k6ndida. Ma ei m2leta, millal ma viimati oksendasin (20 aastat tagasi), aga seekord tuli see justkui iseenesest. Ilmselgelt ma polnud s66nud, seega midagi hullu v2lja ei tulnud, aga see r6ve tee tuli omajagu v2lja.
6. Peale oksendamist oli veidi parem, aga fyysiline keha oli kurnatud ja n6rk. Paar minutit toibusin ehk yritasin hambaid pesta, sest suus oli r6ve maitse aga hambapesu oli ysna keeruline tegevus, sest siiani k6ik p66ritas peas. L2ksin magama!
7. T2na hommikul t6usin uue inimesena! :D v6i noh see oli selle tee m6te, aga mul oli pigem pohmaka tunne. Polnud peavalu, aga samas oli veits hell olla, aga see l2ks yle p2evapoole kui syya-juua j2lle sai.
Kokkuv6te: Kui ma oleks eelnevalt teadnud t2pselt, mis selle rituaali m6te ja selle tee efektid on, ma oleks ehk osanud end rohkem vaimselt valmistada selleks ehk yritada fokusseeida oma m6tet rohkem ja saada paremat yhendust spirituaalsusega. Ilmselgelt mu ylemus mulle mingit infot ei andnud, sest ta on isegi tavalises elus ylisitt mingite asjade seletamises, seega selle tee juures j2i jutt lyhikeseks "Muudame su elu positiivsemaks ja homsest oled justkui uus inimene" :D Nyyd t2na, kui ma selle "imejoogi" kohta Googeldasin, on palju materjale selle valmistamise ja erinevaid muljeid selle tarvitamise kohta. Oksendamine on selle teejoomise naturaalne osa. See on justkui kehapuhastus negatiivsest ja samuti toksiinidest/parasiitidest. Kusagilt lugesin, et seda kasutatakse ka n2iteks k6huussidest vabanemiseks. Ma arvasin, et ma oksendan juba siis kui ma seda sisse pidin v6tma, sest no see on t6esti ylir6veda l6hna ja maitsega. P6drasamblatee v6i taruvaik, mida kurku lastakse kui kurguvalu kimbutab- need on justkui maasikasiirup selle k6rval, mis maitsega see yrgne rituaalne Ayahuasca end yllatada laseb. Ma kindlasti ei tahaks seda uuesti l2bi teha, kuigi esimene pool oli l66gastav ja kerge, aga see sitt enesetunne pole seda v22rt. Ju siis mul oli nii palju negatiivset energiat ja toksiine kehas, mis mu nii hullult rivist v2lja l6id. Pealegi need hyplevad m2lupildid ajasid mind segadusse, aga seda kindlasti t2nu sellele, et ma polnud valmistunud ega teadlik, mida ma sellest "pilves" olekust otsima peaks...lihtsalt rahu v6i mingit s6numit. Aga ma lugesin palju positiivset, et kes on avastanud mingi ande v6i arusaamise ehk su vaimul on olnud v6imalik eemaldada justkui mingi blokeering oma elus. Ja m6ista probleeme ja takistusi, mis on endale seatud ja mille j2rgi varemalt elatud. No ma ei usu, et mul p2ris nii h2sti l2ks. Ma samas m2letan yliselgelt pea k6iki oma emotsioone ja tundeid ja m2lupilte selle deliiriumi ajal, seega on mul pigem kysimus, mida need udused kordumatykkivad m2lupildid sellest puust ja inimestest pidid t2hendama. Kas see oli lihtsalt mingi hallutsinatsioon v6i mingi s6num?!
Muidugi see on taaskord kogemus, kuna 6iget Ayahuascat on raske leida ning tavaliselt tuleb selleks minna dzunglisse ja l2bi teha rituaal shamaaniga, kes samal ajal oma energiat ja oskusi su hingejuhtimiseks kasutab. Ka mu ylemusel on teatud v6imeid tunnetada teiste inimeste energialiikumisi (ta on ka massaaz-terapeut, kes pyhendunud tsakrate punktmassaazile), seega ma p2ris omap2i ei manustanud ja mul oli ka oksendamispartner :D 6iget Ayahuascat leiab ainult Amazonase piirkonnas ehk Brasiilia, Ecuador ja Peruu. Lugesin, et on gurusid, kes seda kasutavad ka kusagil ravitsemisrituaalides salajastes USA keldrites (see on ysna illegaalne oma toimeainete poolest), kuna sellel pidavat olema ka hea m6ju ravida erinevaid s6ltuvusi ja vaimseid h2ireid. Aga v6ite ise Googeldada selle kohta t2psemat infot kui huvi on. Ma ei hakka ise kellegile tooma seda siit, seega 2rge seda kysige palun :D :D
Kuuldavuseni
K.
2 -
6 - Ö/Õ
Y - Ü
Seega j2rgnev tekst ei ole mingi koodikiri, vaid puhas eesti keel Ecuadori dialektiga :D
Nii, aga mitte grammaatikast ei tahtnud ma kirjutada, vaid oma eilsest kogemusest ehk pidin l2bi tegema hinge ja keha puhastava rituaali. Kuna ma ka yhes postituses enne kirjutasin, siis siin dzunglites on ikka veel leida p2rismaalaste h6ime, kes on v2ga spirituaalsed, seega neil on omad rituaalid ja kombed kuidas loodust ning enda hinge austada ja puhastada. Ka minu praeguse vabatahtliku t66koha omanik on p2rit sellisest h6imust ehk ta esivanemad siiani elavad sygavas dzunglis. Sealt tuli ka meie koju "v6lujook" nimega Ayahuasca, mis on v2ga spetsiifiliste rituaalide k2igus valmistatud tee. Ainult ehtne shamaan ehk ravitseja teab t2pselt kuidas seda keeta. Ma tean ainult nii palju, et seal on teatud taimed, mida tohib ainult teatud kellaajal korjata (p2ikeset6usu ajal) ning need tuleb k22ritada ja siis hoolikalt keeta mitu korda. Tulemus on yks k6ige r6vedamaid jooke, mida mul on elusees tulnud alla neelata. Ma ei oskagi seda maitset t2pselt kirjeldada aga see on kibe ja tundub justkui oleks loomsetest materjalidest tehtud, kuna see ei l6hna absoluutselt mingite taimede j2rele. Igatahes mul tuli 3 suut2it seda alla neelata ja siis hakata tulemust ootama. Olen aus...see viis mu laksu alla. Kui selle Ayahuasca kohta lugeda, siis need komponenttaimed sisaldavad meeli stimuleerivaid aineid ehk p6him6tteliselt narkootikume. Aga ei tee need agressiivseks ega yliaktiivseks, vaid vastupidi. T2na lugesin, et enne Ayahuasca joomist peaks olema 24h s66mata. No mul p2ris nii pikka vahet polnud, kuna eile mu "ylemus" ytles aint, et 2rgu ma 6htul midagi s66gu. Polnud probleemi! Igatahes mu Ayahuasca etapid:
1. Umbes 20 minutit peale selle tarvitamist hakkas mul soe ja keha l6dvestus
2. 10 minutit hiljem tekkis selline tunne nagu ma h6ljuksin ja ma ei olnud yldse oma kehas (ma lamasin selili p6randal). Fyysiline keha tundus olevat eraldatud vaimsest.
3. Ma n2gin erinevaid v2rve ning igast positiivseid elemente ja inimesi ehk mu meel oli blokeeritud k6igele negatiivsele.
4. Hakkasin n2gema tumedaid varje loodusest ja inimestest ehk hallutsinatsioonid, seega ma ei tea, kes need t2pselt olid, aga ma n2gin meest (ma arvan, et see oli mees) suure puu tagant v2lja tulemas ja seej2rel last samamoodi. See m2lupilt kordus v2ga palju kordi, seega ma veel ei tea, mida see t2hendama pidi.
5. Umbes 10 minutit hiljem (ajataju mul eriti polnud tegelt aga tundus justkui pikk aeg) hakkas k6ik hyppama. Mul oli selline tunne nagu ma oleks tramboliinil, kuigi tegelikult lamasin p6randal. Samal ajal k6ik keerles ja p66rles. Algul oli hea aga see ei j22nud j2rgi ning l6puks mul l2ks syda pahaks. S6na otseses m6ttes. Ma yritasin end pysti ajada, aga mul oli ylisitt olla, seega ma pidin enne istuma paar minutit, kuni vannituppa suutsin k6ndida. Ma ei m2leta, millal ma viimati oksendasin (20 aastat tagasi), aga seekord tuli see justkui iseenesest. Ilmselgelt ma polnud s66nud, seega midagi hullu v2lja ei tulnud, aga see r6ve tee tuli omajagu v2lja.
6. Peale oksendamist oli veidi parem, aga fyysiline keha oli kurnatud ja n6rk. Paar minutit toibusin ehk yritasin hambaid pesta, sest suus oli r6ve maitse aga hambapesu oli ysna keeruline tegevus, sest siiani k6ik p66ritas peas. L2ksin magama!
7. T2na hommikul t6usin uue inimesena! :D v6i noh see oli selle tee m6te, aga mul oli pigem pohmaka tunne. Polnud peavalu, aga samas oli veits hell olla, aga see l2ks yle p2evapoole kui syya-juua j2lle sai.
Kokkuv6te: Kui ma oleks eelnevalt teadnud t2pselt, mis selle rituaali m6te ja selle tee efektid on, ma oleks ehk osanud end rohkem vaimselt valmistada selleks ehk yritada fokusseeida oma m6tet rohkem ja saada paremat yhendust spirituaalsusega. Ilmselgelt mu ylemus mulle mingit infot ei andnud, sest ta on isegi tavalises elus ylisitt mingite asjade seletamises, seega selle tee juures j2i jutt lyhikeseks "Muudame su elu positiivsemaks ja homsest oled justkui uus inimene" :D Nyyd t2na, kui ma selle "imejoogi" kohta Googeldasin, on palju materjale selle valmistamise ja erinevaid muljeid selle tarvitamise kohta. Oksendamine on selle teejoomise naturaalne osa. See on justkui kehapuhastus negatiivsest ja samuti toksiinidest/parasiitidest. Kusagilt lugesin, et seda kasutatakse ka n2iteks k6huussidest vabanemiseks. Ma arvasin, et ma oksendan juba siis kui ma seda sisse pidin v6tma, sest no see on t6esti ylir6veda l6hna ja maitsega. P6drasamblatee v6i taruvaik, mida kurku lastakse kui kurguvalu kimbutab- need on justkui maasikasiirup selle k6rval, mis maitsega see yrgne rituaalne Ayahuasca end yllatada laseb. Ma kindlasti ei tahaks seda uuesti l2bi teha, kuigi esimene pool oli l66gastav ja kerge, aga see sitt enesetunne pole seda v22rt. Ju siis mul oli nii palju negatiivset energiat ja toksiine kehas, mis mu nii hullult rivist v2lja l6id. Pealegi need hyplevad m2lupildid ajasid mind segadusse, aga seda kindlasti t2nu sellele, et ma polnud valmistunud ega teadlik, mida ma sellest "pilves" olekust otsima peaks...lihtsalt rahu v6i mingit s6numit. Aga ma lugesin palju positiivset, et kes on avastanud mingi ande v6i arusaamise ehk su vaimul on olnud v6imalik eemaldada justkui mingi blokeering oma elus. Ja m6ista probleeme ja takistusi, mis on endale seatud ja mille j2rgi varemalt elatud. No ma ei usu, et mul p2ris nii h2sti l2ks. Ma samas m2letan yliselgelt pea k6iki oma emotsioone ja tundeid ja m2lupilte selle deliiriumi ajal, seega on mul pigem kysimus, mida need udused kordumatykkivad m2lupildid sellest puust ja inimestest pidid t2hendama. Kas see oli lihtsalt mingi hallutsinatsioon v6i mingi s6num?!
Muidugi see on taaskord kogemus, kuna 6iget Ayahuascat on raske leida ning tavaliselt tuleb selleks minna dzunglisse ja l2bi teha rituaal shamaaniga, kes samal ajal oma energiat ja oskusi su hingejuhtimiseks kasutab. Ka mu ylemusel on teatud v6imeid tunnetada teiste inimeste energialiikumisi (ta on ka massaaz-terapeut, kes pyhendunud tsakrate punktmassaazile), seega ma p2ris omap2i ei manustanud ja mul oli ka oksendamispartner :D 6iget Ayahuascat leiab ainult Amazonase piirkonnas ehk Brasiilia, Ecuador ja Peruu. Lugesin, et on gurusid, kes seda kasutavad ka kusagil ravitsemisrituaalides salajastes USA keldrites (see on ysna illegaalne oma toimeainete poolest), kuna sellel pidavat olema ka hea m6ju ravida erinevaid s6ltuvusi ja vaimseid h2ireid. Aga v6ite ise Googeldada selle kohta t2psemat infot kui huvi on. Ma ei hakka ise kellegile tooma seda siit, seega 2rge seda kysige palun :D :D
Kuuldavuseni
K.
Friday 17 February 2017
Baños de Agua Santa
Nagu ma eelnevas postituses kirjutasin, siis jäin ma ilma oma põhilisest suhtlus- ja blogikirjutamisvahendist ehk telefonist, seega ma üritan kuidagi leida alternatiive, et oma kirjutamist jätkata. Mitu päeva käisin otsimas oma tahvelarvutile laadijat, aga no ei ole olemas. Kuna mu tahvelarvuti suht 4a vana, seega igati aegunud, siis no ei ole laadijat. Kusagilt Amazonist või eBayst kindlasti saaks tellida, aga no ma ei usu, et need internetishopinguvõimalused siinsetes riikides väga toimivad. Seega tuleb leppida sellega mis on. õnneks mu praeguse vabatahliku töökoha omanikul on läpakas kodus, mida ta mul laseb kasutada. Ja kuna ma olen hetkel veidi tõbine, siis on paras mul vähe pikemalt kirjutada ja täpitähti kopeerida Googlest :D Mida muud ikka oma ajaga teha, eksole? :D Aga kõigest lähemalt...
Olen Ecuadoris viibinud 5 päeva ja mul on väga positiivsed muljed. Ecuador oli üks riike, mille kohta ma üsna palju negatiivset kuulsin...just teistelt omasugustelt, aga kes polnud ise siin käinud. Ikka tuli, et "ma olen kuulnud, et seal on päris palju kuritegevust ja keegi pole seal niimoodi käinud, et neilt poleks midagi varastatud", "Ecuador on mõttetult kallis", "Inimesed on nii kinnised ja võrreldes Kolumbiaga keegi ei taha sinuga tegemist teha." VALE! VALE! VALE! Alates hetkest kui ma piiri ületasin, siis ma olen ainult sõbralikku ja abivalmis suhtumist kohanud. Muidugi Bañosesse reisides pakuti ka mulle igast taksodiile Quitos (pealinn), mille hinnad mingi loogikaga kokku ei käinud, aga no sellega ma olen juba harjunud, et taksojuhid üritavad igal võimalusel välismaalasi hindadega tõmmata...taksomeetreid ilmselgelt üheski taksos pole. Aga ma olen neist viisakalt alati loobunud ja minema kõndinud.
Kuigi Ecuador on palju pisem kui Kolumbia, on siiski ka siin distantsid üsna aeganõudvad, aga samas teeolud palju paremad kui Kolumbias. Enamus ühesuunateed on mitmerealised ja vähem on mägedes sõitmist, kuigi Ecudoris algab Andide mäestik. Mu reisimine piiripunktist kuni Bañoseni võttis aega umbes 12h igast ümberistumistega. Ecuadori ametlik rahaühik on US Dollar, seega kõik on kuidagi palju tuttavam, aga odavam kui USA. Odavama all ma mõtlen transporti (iga tund bussis $1) ja sööki (paljud tervislikud toidud - nt, kinua, munad, jogurt - on palju odavamad kui Kolumbias). Elektroonika on jube kallis. Samuti ka riided-jalatsid, kuna kõik on import. Inimesed on hästi lühikesekasvulised, kuna siin on siiani väga tugevalt pärismaalaste geenid ning tänase päevani saab külastada hõime sügavas dzundlis, kes alasti ringi käivad, ei tea midagi internetist ega toidupoodidest. üks sellise hõimu järeltulijatest on mu praegune "tööandja" ehk mu vabatahtliku töökoha omanik. Ma töötan vabatahtlikuna Aningatravel Ecuador, mis pakub erinevaid ekstreemspordivõimalusi ja erinevaid tuure, samuti jalgrataste ja Buggy (nagu kart-auto) laenutust. Ma olen pigem nagu assistent-asjaajaja seal ehk olen käinud oma ülemusega kaasas erinevates spordiettevõtmistes, kontoris ta asju organiseerinud (Miss Organisation nagu ma olen) ning kliente nõustanud. Ilmselgelt olen ka ma suht eluvõõras selliste spordialadega nagu canyoning, rafting, bridgejumping (sillahüpe), mägironimine, canopy ja paljud teised, aga just see sai otsustavaks selle koha valikus, et ma saaksin kõike proovida. Ja üks põhilisi kasusid mulle endale ongi see, et ma saan kõike seda tasuta teha!! Baños on asukohalt väga hea koha peal, kuna me oleme igast küljest ümbritsetud mägedega, seega on siin palju kärestike, et veespordialasid teha ning mägesid, et käia matkamas ja ronimas. Näiteks juba teisipäeval ma käisin Canyoning tegemas ehk mööda kärestikku alla laskumas ehk tuli selg ees suht istuvas asendis kärestikust alla minna. Ilmselgelt olin igast nööridega kinni, aga ikkagi oli suht hirmus, kuna libe oli ja külm veesurve väga tugev. Meil tuli alla minna neljast kärestikust: 3 olid iseseisvalt laskumisega ning viimane oli põhimõtteliselt kärestikust allakukkumine, kuna vesi langes kõrgelt tühja orgu ning sinna alla oli meil vaja saada, seega tuli hüpata. Ma alguses ei saanud arugi, et seal tühjus on ning mõtlesin, et kuidas need teised nii kiirelt alla said. Kui minu kord oli, siis mu ülemus küsis, kas ma karjuda oskan. Ma ei saanud alguses arugi, et miks ta seda küsis, kuni ta kontrollköie lahti lasi ja ma suht vabalangemisega kärestku alla lendasin. Ja oiiiii kuidas ma kisasin :D Aga mitte hirmust, vaid lihtsalt see tuli nii ootamatult ja koguaeg kõikusin kärestikust tuleva vee alla. Muidugi meil olid kõik spetsiaalsed riided ja kiiver, aga ikka see külm vesi läks kraevahele. Igatahes jah, jäin elama ja väga hea kogemus oli. Järgmine päev kõik lihased valutasid :D
Eile ehk neljapäeval käisime me Andide (Bañosest 2h kaugusel) mäestikus ehk vulkaanil nimega Chimborazo. See on mitteaktiivne vulkaan ja on kõrgem mägi Ecuadoris. Seal oli lumi maas!!! Ta on merepinnast üle 6200m ning meil eile oli võimalik kõndida 5200m kõrgusele (ma kõndisin 5000m). No tegelt on seal 4000m kõrgusel turismikeskus ja parkla, kust siis edasi kõndida omal jalal. Aga oii kuidas see kõrgus tervise rivist välja viib. Nii kui ülesmäge on kõndimine, siis süda lihtsalt läheb hulluks sellest rõhumuutusest. Ma pidin iga 20m tagant seisma jääma ja veits kosuma. Lihtsalt selline tunne oli, et kohe minestan ära. Ja seal oli niiiii külm! Mul oli sitaks riideid seljas (mu ülemus andis mulle spetsiaalsed lumekindlad riided), aga seal sadas mingit rahe-laadset asja, millega polnud tore vastu nägu saada. Igatahes tagasi alla minnes tuli umbes 3km meil jalgratastega allamäge laskuda ning me olime kõik suht külmunud (teised 2 andsid poolel maal alla külmale ja läksid autoga edasi). Aga see vaade seal: selline hämar punane valgus, pilved, kivine maastik, kärestikud ning sajad metsikud alpakad tee ääres istumas....võrratu! Muidugi nagu arvata võib, siis ma sellest kiirest rõhumuutusest sain ka peavalu, mis mind siiani veits kummitab ja kurguvalu sellest rahest, mis mu jalgrattasõiduga täiesti läbimärjaks sadas. Aga jäin ellu ja nüüd tohterdan end veidi rahulikuma päevaga ehk lubati koju jääda ja teed lürpida terve päev.
Ma plaanin siin olla vähemalt 2 nädalat. Baños on mõnus väike linn, kus samas kõik on olemas ja saab jala igalepoole kõndada. Temperatuur siin päeval on selline, et pole külm aga samas päris alasti ka ei lähe välja ehk siis saan oma pikki retuuse ja spordijakki pidevalt kanda. Selline paras. Mu Kolombias saadud päevitusele see muidugi väga ei meeldi ja ei imesta kui ma 3 nädala pärast jummala valge olen taaskord. Igatahes ma vaatan, kuidas mul siin läheb ja meeldib, aga kuna ma elan ja töötan 35a vallalise mehega, siis ilmselgelt juba praegu veits tunnen, kuidas ta kohe homme minuga abielluda tahaks. Aga jah, ma olen liiga keeruline isiksus tema jaoks ning mul pole tuhvlialust meest vaja. Raske elu :D Lohutan end sellega, et need on viimased 4 nädalat latiinode südameid murda :D
Kuuldavuseni
K
Olen Ecuadoris viibinud 5 päeva ja mul on väga positiivsed muljed. Ecuador oli üks riike, mille kohta ma üsna palju negatiivset kuulsin...just teistelt omasugustelt, aga kes polnud ise siin käinud. Ikka tuli, et "ma olen kuulnud, et seal on päris palju kuritegevust ja keegi pole seal niimoodi käinud, et neilt poleks midagi varastatud", "Ecuador on mõttetult kallis", "Inimesed on nii kinnised ja võrreldes Kolumbiaga keegi ei taha sinuga tegemist teha." VALE! VALE! VALE! Alates hetkest kui ma piiri ületasin, siis ma olen ainult sõbralikku ja abivalmis suhtumist kohanud. Muidugi Bañosesse reisides pakuti ka mulle igast taksodiile Quitos (pealinn), mille hinnad mingi loogikaga kokku ei käinud, aga no sellega ma olen juba harjunud, et taksojuhid üritavad igal võimalusel välismaalasi hindadega tõmmata...taksomeetreid ilmselgelt üheski taksos pole. Aga ma olen neist viisakalt alati loobunud ja minema kõndinud.
Kuigi Ecuador on palju pisem kui Kolumbia, on siiski ka siin distantsid üsna aeganõudvad, aga samas teeolud palju paremad kui Kolumbias. Enamus ühesuunateed on mitmerealised ja vähem on mägedes sõitmist, kuigi Ecudoris algab Andide mäestik. Mu reisimine piiripunktist kuni Bañoseni võttis aega umbes 12h igast ümberistumistega. Ecuadori ametlik rahaühik on US Dollar, seega kõik on kuidagi palju tuttavam, aga odavam kui USA. Odavama all ma mõtlen transporti (iga tund bussis $1) ja sööki (paljud tervislikud toidud - nt, kinua, munad, jogurt - on palju odavamad kui Kolumbias). Elektroonika on jube kallis. Samuti ka riided-jalatsid, kuna kõik on import. Inimesed on hästi lühikesekasvulised, kuna siin on siiani väga tugevalt pärismaalaste geenid ning tänase päevani saab külastada hõime sügavas dzundlis, kes alasti ringi käivad, ei tea midagi internetist ega toidupoodidest. üks sellise hõimu järeltulijatest on mu praegune "tööandja" ehk mu vabatahtliku töökoha omanik. Ma töötan vabatahtlikuna Aningatravel Ecuador, mis pakub erinevaid ekstreemspordivõimalusi ja erinevaid tuure, samuti jalgrataste ja Buggy (nagu kart-auto) laenutust. Ma olen pigem nagu assistent-asjaajaja seal ehk olen käinud oma ülemusega kaasas erinevates spordiettevõtmistes, kontoris ta asju organiseerinud (Miss Organisation nagu ma olen) ning kliente nõustanud. Ilmselgelt olen ka ma suht eluvõõras selliste spordialadega nagu canyoning, rafting, bridgejumping (sillahüpe), mägironimine, canopy ja paljud teised, aga just see sai otsustavaks selle koha valikus, et ma saaksin kõike proovida. Ja üks põhilisi kasusid mulle endale ongi see, et ma saan kõike seda tasuta teha!! Baños on asukohalt väga hea koha peal, kuna me oleme igast küljest ümbritsetud mägedega, seega on siin palju kärestike, et veespordialasid teha ning mägesid, et käia matkamas ja ronimas. Näiteks juba teisipäeval ma käisin Canyoning tegemas ehk mööda kärestikku alla laskumas ehk tuli selg ees suht istuvas asendis kärestikust alla minna. Ilmselgelt olin igast nööridega kinni, aga ikkagi oli suht hirmus, kuna libe oli ja külm veesurve väga tugev. Meil tuli alla minna neljast kärestikust: 3 olid iseseisvalt laskumisega ning viimane oli põhimõtteliselt kärestikust allakukkumine, kuna vesi langes kõrgelt tühja orgu ning sinna alla oli meil vaja saada, seega tuli hüpata. Ma alguses ei saanud arugi, et seal tühjus on ning mõtlesin, et kuidas need teised nii kiirelt alla said. Kui minu kord oli, siis mu ülemus küsis, kas ma karjuda oskan. Ma ei saanud alguses arugi, et miks ta seda küsis, kuni ta kontrollköie lahti lasi ja ma suht vabalangemisega kärestku alla lendasin. Ja oiiiii kuidas ma kisasin :D Aga mitte hirmust, vaid lihtsalt see tuli nii ootamatult ja koguaeg kõikusin kärestikust tuleva vee alla. Muidugi meil olid kõik spetsiaalsed riided ja kiiver, aga ikka see külm vesi läks kraevahele. Igatahes jah, jäin elama ja väga hea kogemus oli. Järgmine päev kõik lihased valutasid :D
Eile ehk neljapäeval käisime me Andide (Bañosest 2h kaugusel) mäestikus ehk vulkaanil nimega Chimborazo. See on mitteaktiivne vulkaan ja on kõrgem mägi Ecuadoris. Seal oli lumi maas!!! Ta on merepinnast üle 6200m ning meil eile oli võimalik kõndida 5200m kõrgusele (ma kõndisin 5000m). No tegelt on seal 4000m kõrgusel turismikeskus ja parkla, kust siis edasi kõndida omal jalal. Aga oii kuidas see kõrgus tervise rivist välja viib. Nii kui ülesmäge on kõndimine, siis süda lihtsalt läheb hulluks sellest rõhumuutusest. Ma pidin iga 20m tagant seisma jääma ja veits kosuma. Lihtsalt selline tunne oli, et kohe minestan ära. Ja seal oli niiiii külm! Mul oli sitaks riideid seljas (mu ülemus andis mulle spetsiaalsed lumekindlad riided), aga seal sadas mingit rahe-laadset asja, millega polnud tore vastu nägu saada. Igatahes tagasi alla minnes tuli umbes 3km meil jalgratastega allamäge laskuda ning me olime kõik suht külmunud (teised 2 andsid poolel maal alla külmale ja läksid autoga edasi). Aga see vaade seal: selline hämar punane valgus, pilved, kivine maastik, kärestikud ning sajad metsikud alpakad tee ääres istumas....võrratu! Muidugi nagu arvata võib, siis ma sellest kiirest rõhumuutusest sain ka peavalu, mis mind siiani veits kummitab ja kurguvalu sellest rahest, mis mu jalgrattasõiduga täiesti läbimärjaks sadas. Aga jäin ellu ja nüüd tohterdan end veidi rahulikuma päevaga ehk lubati koju jääda ja teed lürpida terve päev.
Ma plaanin siin olla vähemalt 2 nädalat. Baños on mõnus väike linn, kus samas kõik on olemas ja saab jala igalepoole kõndada. Temperatuur siin päeval on selline, et pole külm aga samas päris alasti ka ei lähe välja ehk siis saan oma pikki retuuse ja spordijakki pidevalt kanda. Selline paras. Mu Kolombias saadud päevitusele see muidugi väga ei meeldi ja ei imesta kui ma 3 nädala pärast jummala valge olen taaskord. Igatahes ma vaatan, kuidas mul siin läheb ja meeldib, aga kuna ma elan ja töötan 35a vallalise mehega, siis ilmselgelt juba praegu veits tunnen, kuidas ta kohe homme minuga abielluda tahaks. Aga jah, ma olen liiga keeruline isiksus tema jaoks ning mul pole tuhvlialust meest vaja. Raske elu :D Lohutan end sellega, et need on viimased 4 nädalat latiinode südameid murda :D
Kuuldavuseni
K
Tuesday 14 February 2017
Teadaanne
Nii, ma ei taha kyll kedagi shokeerida, aga annan siiski sellest teada, kuna mu blogistamine arvatavasti juhtub harvemini kui ma sooviksin. Nimelt varastati 2ra mu kott Kolumbia bussis, kus oli mu telefon, k6ik mu laadijad, veidi raha ja muud nipet-n2pet, seega olen ma v2ga limiteeritud kommunikatsioonivahenditega ja ilma t2pit2htedeta, sest ka mu tahvelarvuti laadija l2ks saagiks. Kahjuks ei ole ma ka finantsiliselt hetkel sellises seisus, et saaksin endale hakata siit uut telefoni ostma, seega tuleb ilma hakkama saada veel m6nda aega. Muidugi k6ige rohkem on mul kahju mul kaotatud piltidest, mis mul selle telefoniga tehtud oli ning enam ei saa ka rohkem pilte teha :(
Kuidas see siis juhtus? No buss oli pime ja ma vahetasin istet kui buss v2he tyhjemaks l2ks, et ma laiutada saaks. Yhes peatuses tuli peale yks kutt, kes mu taha istus, aga kellele ma t2helepanu ei p66ranud ning kui ma j2rgmine hetk yles 2rkasin, siis oli nii see kutt kui ka mu kott l2inud. Ma olin ikka p2ris korralikult ahastuses. Ja no kurat kui hea ikka on naiselik vaist, et ma ei otsustasin seekord oma passi j2tta teise kotti, mis bussi pagasiruumi l2ks, seega v2hemalt mul k6ik dokumendid alles. Tavaliselt ma kannan k6iki oma t2htsaid dokumente/pangakaarte enda l2hedal. Pangakaardid on mul tavaliselt spordirinnahoidjas, aga no passi sinna v2ga ei suru. M6nes m6tes 6nnelik 6nnetus. Oleks ma dokumentidest ilma j22nud, vot siis oleks kriis. Kyll ma omale uue telefoni ka saan kunagi, lihtsalt neid pilte ei saa ma kunagi tagasi. V2hemalt siin blogis mul m6ned olemas, kuid telefonis oli mul neid oluliselt rohkem.
Igatahes olen j6udnud Ecuadori ja oma vabatahtlikut66ga alustanud. Mu reisimine v6ttis kokku 26h aega, seega ma olin eile kohale j6udes ikka ysna sooda. Aga juba olen oma esimese t66p2eva yle elanud ja kuna ma t66tan ekstreemsporti pakkuvas firmas, siis sain t2na m66da k2restiku alla ronida ja viimases ka nagu bunjee-hypet teha k2restiku. V2ga 6udne oli ikka alguses, aga samas hea oli, et proovida sain. Ecuadoris on yks ilusamaid looduseid, mis ma n2inud olen. Palju m2gesid ja dzunglit. Ja t2nu m2gedele ka palju k2restikke. Ka see v2ike linnake, kus ma viibin - Baños - on igast kyljest m2gedega ymbritsetud ning mu toa aknast paistab k6rge k2restik. Uhke v2rk!
Igatahes palun mitte paanitseda ja solvuda, et ma ehk v2ga tihti pole saadaval, kuna mul lihtsalt pole mingeid vahendeid olla 24/7 saadaval. V2hemalt teate, et minu endaga ei juhtunud midagi, kuna ma lihtsalt magasin kogu krimitegevuse maha.
Kuuldavuseni
K
Kuidas see siis juhtus? No buss oli pime ja ma vahetasin istet kui buss v2he tyhjemaks l2ks, et ma laiutada saaks. Yhes peatuses tuli peale yks kutt, kes mu taha istus, aga kellele ma t2helepanu ei p66ranud ning kui ma j2rgmine hetk yles 2rkasin, siis oli nii see kutt kui ka mu kott l2inud. Ma olin ikka p2ris korralikult ahastuses. Ja no kurat kui hea ikka on naiselik vaist, et ma ei otsustasin seekord oma passi j2tta teise kotti, mis bussi pagasiruumi l2ks, seega v2hemalt mul k6ik dokumendid alles. Tavaliselt ma kannan k6iki oma t2htsaid dokumente/pangakaarte enda l2hedal. Pangakaardid on mul tavaliselt spordirinnahoidjas, aga no passi sinna v2ga ei suru. M6nes m6tes 6nnelik 6nnetus. Oleks ma dokumentidest ilma j22nud, vot siis oleks kriis. Kyll ma omale uue telefoni ka saan kunagi, lihtsalt neid pilte ei saa ma kunagi tagasi. V2hemalt siin blogis mul m6ned olemas, kuid telefonis oli mul neid oluliselt rohkem.
Igatahes olen j6udnud Ecuadori ja oma vabatahtlikut66ga alustanud. Mu reisimine v6ttis kokku 26h aega, seega ma olin eile kohale j6udes ikka ysna sooda. Aga juba olen oma esimese t66p2eva yle elanud ja kuna ma t66tan ekstreemsporti pakkuvas firmas, siis sain t2na m66da k2restiku alla ronida ja viimases ka nagu bunjee-hypet teha k2restiku. V2ga 6udne oli ikka alguses, aga samas hea oli, et proovida sain. Ecuadoris on yks ilusamaid looduseid, mis ma n2inud olen. Palju m2gesid ja dzunglit. Ja t2nu m2gedele ka palju k2restikke. Ka see v2ike linnake, kus ma viibin - Baños - on igast kyljest m2gedega ymbritsetud ning mu toa aknast paistab k6rge k2restik. Uhke v2rk!
Igatahes palun mitte paanitseda ja solvuda, et ma ehk v2ga tihti pole saadaval, kuna mul lihtsalt pole mingeid vahendeid olla 24/7 saadaval. V2hemalt teate, et minu endaga ei juhtunud midagi, kuna ma lihtsalt magasin kogu krimitegevuse maha.
Kuuldavuseni
K
Sunday 12 February 2017
Cali
Laupäeva varahommikul lendasin Medellinist Calisse. Mu esimene Viva Colombia lend, mis hiljaks ei jäänud. Muidugi veits oli isegi kahju, kuna ma jõudsin ülivara Calisse (kella 6 ajal) ja pidin oma sõbra üles ajama. Enne tema juurde minemist käisin veel bussijaamas, et uurida pühapäevaste ööbusside kohta, millega Ipialesesse sõita. Hetkel olengi sellesamas bussis ehk algas mu 11-tunnine retk Ecuadori poole.
Õnneks mu sõber end häirida ei lasknud sellest, et ta üles ajasin ja me tegelt mõlemad magasime edasi peale lühikest tervitust. Ma olin ju alates kella 3st öösel üleval, seega ööuni oli üürike. Nii kui tekki ja patja ja diivani nägin, siis oli tsaupakaa 2 tunniks. Kui me mõlemad enamvähem triksis-traksis olime (erinevate mereandidega supp...nämma), viis mu sõber mind kohaliku toitu sööma ning hiljem linnaga tutvuma. Ta on kohalik ning hariduselt arhitekt, seega temaga oli huvitav käia, kuna ta teadis igast fakte ja detaile erinevate ajalooliste hoonete kohta. Sain proovida veel igasuguseid muid kohalike hõrgutisi (nt. Suhkruroomahla). Meie laupäevane linnaretk lõpes kohalikus kohvikus purgist kohvi joomisega...väga huvitav lähenemine. Õhtupoolikul oli mul aega paar tundi lebotada, kuna mu sõber on hull jalkafänn ja läks oma tiimile kaasa elama ning peale seda suundusime salsa-baari. Nonii, Cali on kuulus salsa-tantsimise poolest. Kas mulle meeldib salsa? Eem, ei saaks öelda, et ma sellest vaimustuses oleksin. Mulle meeldib vaadata, kuidas paarid tantsivad ja on imetlusväärne kuidas minuvanused ja isegi nooremad eelistavad niimoodi oma laupäevaõhtut veeta. Minu jaoks on see muusika liiga lõbus. Liiga palju on katsumist ja puusade hõõrutamist. Mul on küll rütmitunnetus (vähemalt mu enda arust), aga ma lihtsalt ei oska end vabaks lasta kui ma olen ümbritsetud nii paljude heade tantsijatega ja siis ma seal umbes üritan enamvähem mitte oma parteri jalgu ära talluda 😂 mu sõber aga oli väga hea tantsija ja kohe nagu omas elemendis. Eks ma ikka veits sain tantsidan aga pole midagi sellist, mis mind nüüd ära võlus ja hakkaksin Calisse kolima. Me tegelt polnud väga kaua seal salsa-baaris, kuna meil mõlemil oli tegelt pikk päev ja väsinud. Koju jõudes istusime veidi rõdul enne magamaminekut, kus mul oli au kuulda oma sõbra musikaalseid oskusi ehk ta laulis kitarri saatel, aga ta oli omaenda versioonid teinud tuntud lauludest. Taaskord kadestusväärne, kuna mu enda pilliõpingud jäid kunagi unarusse ning oma reisimiste jooksul olen kohanud palju inimesi, kes omalkäel on õppinud kitarri mängima, seega eks mul väike soov on ka see pill taaskord tuttavaks tinistada.
Täna ehk pühapäeval oli mul kella 18ni aega ehk suht terve päev, seega mu sõber viis mu tõelist favelat ehk vaeste linnaosa vaatama...kõrgustest! Ehk siis olid sellised kaabelmetrood, mis selle linnaosa kohal tiirutasid. Ühes aias oli ahv keti otsas, teises pesi üks naine teist alasti naist....no tõsine dzungel. Kõik majad olid nii üksteise otsas ja väga halvas seisukorras kitsaste tänavate rägastikus. See pidi ka üsna ohtlik kant olema, seega me sinna kõndima ei läinud, vaid "imetlesimegi" aint kõrgutest. Tegelt päevavalges ei tundunud see ohtlik, kuna paljudest kohtades kõlas valju muusika ning käis tihe sagimine ja tänavakaubandus, aga kindlasti oli rohkem ahhetamist, et mis tingimustes inimesed ikka elavad. See oli meile mõlemale seiklus, kuna ka mu sõber polnud seal enne käinud.
Cali on kindlasti külastamist väärt ja omamoodi kunstilinn. Palju näeb erinevatest perioodidest arhitektuuri, väga uhket tänavakunsti (graffiti) ja pühendumust salsale. Cali tundus ka palju rahulikum võrreldes teiste suurlinnadega ja kindlasti ka palju rohelisem.
Hetkel olen siin bussis ning homme hommikul sisenen oma 10ndasse ja viimasesse riiki - Ecuadori. Muidugi mu bussireisid selle 11-tunnise bussiga ei lõpe, sest ka Ecuadoris on mul vaja leida tee Bañosesse, mis piirilt üle 400km kaugusel asub. Ma arvan, et mul on see ûks pikemaid reisimisi kogu 5 kuu jooksul ehk bussides pea 24h järjest. Aga eks ma muljetan kui kohale jõuan oma lamedaks istutud tagumikuga 😂
Kuuldavuseni Ecuadorist
K.
Friday 10 February 2017
Tagasi Santa Elenas
Ma vabandan eelmise postituse kirjasuuruse pärast, aga kuna mul polnud Cartagenas interneti, siis ma kirjutasin selle postituse juba varem valmis ning hiljem kopeerisin ta siia blogi faili, aga nende kirjastiilid ja -suurused olid erinevad, seepärast oligigi eelmine postitus kõigile prillikandjatele ideaalne lugemine 🤓😂
Igatahes teisipäeval jõudsin ma tagasi Medellini ehk täpsemini siis Santa Elenasse. Muidugi mu Cartagena võõrustaja vedas mind taaskord alt ehk lennujaama ta mind ei viinud nagu ta juba eelnevalt ammu lubas, sest ta kadus lihtsalt seesama hommik sõnagi lausumata kodust ning muret tundmata kuidas ma üldse väravast välja saan ilma võtmeteta. Pidin teised seal ööbivad sakslased üles ajama, et neilt võtmed saada ja end välja lasta. Aga mul oli hea meel, et sealt seapesast minema sain, sest kuigi ma koristasin seal päris korralikult pea iga päev, olin ma siiski ainuke, kes 5 inimese järel koristas. Ka need sakslased väga ei hoolinud, et pliit lihtsalt ujus õlisn, et tühjad pudelid igalpool põrandal jalus olid ja prügikastid üle ajasid...mis kukkus, see jäi! Õudneee!
Minu lend Cartagenast Medellini ilmselgelt hilines. Elagu Viva Colombia lennufirma! Olen nendega paar korda lennanud ja ükski lend pole õigeaegselt läinud. See on siinne odavlennufirma aga no peale odavuse ei saa sealt midagi. Õnneks oli suht hommikune lend, seega see pooleteisttunnine hilinemine ei muutnud väga midagi. Rionegro lennujaamast (Medellinist) sain bussi otse Santa Elenasse, seega ei pidanud pikalt jurama. Pealegi reisisin ma koos ühe Kanada kutiga, kellega ma Cartagenas läbi ühise tuttava tutvusin ning kes alles alustas reisimist, seega otsustas lampi Medellini tulla. Seltsis segasem!
Igatahes mu 3 päeva siin Santa Elenas on ülikiirelt möödunud. See hostel, kus ma vabatahtlik olin ja hetkel ka peatun, on päris palju 5 nädalaga muutunud, nii et mul oli päris palju uudistamist. Pealegi täpselt samal päeval olid praegused vabatahtlikud (üks inglise noorpaar) leidnud metsa jäetud umbes 3-4 kuuse kutsika! Ta oli nii alatoidetud ja arg, kuid praeguseks juba hästi iseseisev ja täis mängulusti. Õnneks mu hosteli omanik oli nõus, et see kutsikas võib siia jääda, kuna neil nagunii siin palju koeri. Aga õudne kui südametud on inimesed, et noore koera niimoodi metsa surema jätavad 😔 Aga lõpp hea...kutsul on uus kodu ja uus nimi - Mowgli!
Igatahes teisipäeval jõudsin ma tagasi Medellini ehk täpsemini siis Santa Elenasse. Muidugi mu Cartagena võõrustaja vedas mind taaskord alt ehk lennujaama ta mind ei viinud nagu ta juba eelnevalt ammu lubas, sest ta kadus lihtsalt seesama hommik sõnagi lausumata kodust ning muret tundmata kuidas ma üldse väravast välja saan ilma võtmeteta. Pidin teised seal ööbivad sakslased üles ajama, et neilt võtmed saada ja end välja lasta. Aga mul oli hea meel, et sealt seapesast minema sain, sest kuigi ma koristasin seal päris korralikult pea iga päev, olin ma siiski ainuke, kes 5 inimese järel koristas. Ka need sakslased väga ei hoolinud, et pliit lihtsalt ujus õlisn, et tühjad pudelid igalpool põrandal jalus olid ja prügikastid üle ajasid...mis kukkus, see jäi! Õudneee!
Minu lend Cartagenast Medellini ilmselgelt hilines. Elagu Viva Colombia lennufirma! Olen nendega paar korda lennanud ja ükski lend pole õigeaegselt läinud. See on siinne odavlennufirma aga no peale odavuse ei saa sealt midagi. Õnneks oli suht hommikune lend, seega see pooleteisttunnine hilinemine ei muutnud väga midagi. Rionegro lennujaamast (Medellinist) sain bussi otse Santa Elenasse, seega ei pidanud pikalt jurama. Pealegi reisisin ma koos ühe Kanada kutiga, kellega ma Cartagenas läbi ühise tuttava tutvusin ning kes alles alustas reisimist, seega otsustas lampi Medellini tulla. Seltsis segasem!
Igatahes mu 3 päeva siin Santa Elenas on ülikiirelt möödunud. See hostel, kus ma vabatahtlik olin ja hetkel ka peatun, on päris palju 5 nädalaga muutunud, nii et mul oli päris palju uudistamist. Pealegi täpselt samal päeval olid praegused vabatahtlikud (üks inglise noorpaar) leidnud metsa jäetud umbes 3-4 kuuse kutsika! Ta oli nii alatoidetud ja arg, kuid praeguseks juba hästi iseseisev ja täis mängulusti. Õnneks mu hosteli omanik oli nõus, et see kutsikas võib siia jääda, kuna neil nagunii siin palju koeri. Aga õudne kui südametud on inimesed, et noore koera niimoodi metsa surema jätavad 😔 Aga lõpp hea...kutsul on uus kodu ja uus nimi - Mowgli!
Homme varahommikul on mul lend Medellinist Calisse, mis asub veidi eemal sealt kohviregiroonist, kus ma juba olin, aga lähemal siiski Ecuadori piirile. Mu esialgne plaan oli sealt kohe bussiga edasi minna kuni Ecuadori piirini, aga mul on üks kohalik sõber Calis, kes mind veenis, et ma siiski ühe päeva seal veedaksin, et ta saab mulle ringi näidata ning siis sealt pühapäeval ööbussiga Ipialesesse suunduksin (Calist Ipialesesse - Kolumbia linn Ecuadori piiri lähedal - on bussiga 11h). Igatahes ma arvatavasti saan ka suht esimest korda n.ö välja mindud oma reisimiste jooksul. Cali on nimelt kuulus oma salsa-tantsimiste poolest. Pealegi sain ma juba "sugeda", et miks ma pole kordagi Kolumbias oldud aja jooksul peol käinud. No pole juhtunud noh 😂 Korra argentiina kuttidega aastavahetusel käisin kusagil techno-muusika baaris aga see oli õudne plekilõhkumine 😂 ehk seekord läheb edukamalt.
Kuuldavuseni
K
Monday 6 February 2017
Cartagena
Olen Cartagenas olnud pea terve nädala. Kahjuks pole olnud mul regulaarset internetiühendust, kuna mu Couchsurfingu võõrustajal pole veel sellist “luksust”, kuna temaarust on see suht needus majas 😂
Aga algusest...eelmise teisipäeva hommikul startisin Santa Martast Cartagena poole. Muidugi mu mu kella 11ne buss saabus kell 12 ning keegi isegi ei söandanud tulla mainima, et buss hiljaks jääb. Tüüpiline! Vähemalt mul polnud igav ehk mind jõuti juba esimese paari minutiga bussijaamas naiseks paluda 😂 no seda on ennegi juhtunud, et kohalikud machod nii muuseas mainivad, et nad on vabad ja vallalised, kuid seekord ma sain lausa analüüsi, et miks just TEMA sobib mulle abikaasaks. Tegemist oli mingi 30ndates lühikese pässakaga, kes oma jutu järgi teeb karjääri sõjaväes ning mul oleks just sellist militaarvenda vaja, sest tema arust vajan ma just temasugust Kolumbia abikaasat. Ahsoo! Kuna ma tema veenmisega ei nõustunud või läks tal buss, aga õnneks jättis ta mind rahule. Lõpuks kui mu buss tuli ning kõik peale said, siis mu kõrvale istus hilistes 50ndates mees. Juba teadsin ette ära, et sealt tuleb peagi mingi muinasjutt. Ei pidanud kaua ootama kui onuke hakkas huvi tundma, et kust ma pärit olen ja miks ma üksi reisin. Ta ise oli pärit Liibanonist. Madala profiiliga narkoärikas nagunii...sõidab bussiga. No peale ristküsitlust tuli ära see kutse, et ma võiks Cartagenas temaga kokku saada. Joppaidii! Ma üristasin küll end igast muude asjadega tegevuses hoida (raamat, telefon), aga no mehed ei saa ikka üldse aru, et sa pole huvitatud. Õnneks läks ta Barranquillas maha ning ülejäänud aja ma sain rahulikult laiutada. Cartagenasse jõudes tutvusin ma ühe Inglise neiuga, kes ka sama bussiga Santa Martast tuli, aga ma ei tea kus ta istus, kuid Cartagena bussijaamas olime me mõlemad suht nõutud. Tuli takso võtta. Kuna ta eriti hispaania keelt ei rääkinud ning ka teadis, et nagunii taksojuhid tahavad topelt arveldada, siis tuli ta mult küsima, kuhu ma lähen, et äkki mõtekas koos minna. Tuli välja, et me läksimegi suht samasse rajooni. Muidugi alguses taksojuht kohe oma diiliga, et 25 000 pesot (8€) nägu aga bussijaamas oli taksohindade tabel regioonidega ning maximum, mis nad küsida võivad oli 25 000, seega mis kuradi matemaatikaga ta meilt 50 000 tahtis? Ilmselgelt hakkas ta kohe kokutama kui me vaidlema kukkusime ning summa kukkus kohe 50%. Kaarnad raisk! Aga vähemalt jõudsin piirkonda kus mu Couchsurfing pidavat olema. Kuna olin oma võõrustajaga kokku leppinud, et ma helistan talle kui siin kohal olen, et ta siis tuleb mulle vastu, kuna ta elab raudaiaga piirkonnas, kuhu ma poleks ise sisse saanud. Kuna ma jäin tänu bussi hilinemisele üle 2h hiljaks, siis ilmselgelt ta juba paanitses, et kus kurat ma olen. Pime ka juba aga no ma pidin otsima kohta, kust ma helistada saan (siin saab suht igal nurgal telefoni laenata veidi makstes ja on odavam kui oma numbriga helistada), kuid kuna oli suht õhtu, siis väga paljud kohad olid juba kinni. Lõpuks ikka leidsin ühe koha, aga siis mu võõrustaja ei võtnud vastu. Mul kohe paanika, et mis ma nüüd siis teen. Õnneks sundisin end rahulikuks ning helistasin paar minutit hiljem uuesti...õnneks seekord ta vastas ning tuli mulle vastu. Tegemist on 24a kohaliku kutiga. Ta elab ükski 2-toalises korteris, aga kõik on väga algeline ja no pole interneti. Muidugi alguses ma sain suht šoki ehk kuna ta on suht noor ja elab üksi, siis ega teda väga ei koti, mis oludes ta elab. Igatahes väga sitane oli kogu ta elamine. Mina oma puhtusearmastusega olin justkui “põrgusse” sattunud. Mu saabumine algas ta nõude pesemisega, sest lihtsalt polnud millegiga süüa teha, aga terve kraanikauss oli musti nõusid täis. Õudne! Tema muidugi ei saanud aru miks mind selline elukorraldus häirib. Terve õhtupooliku me vaidlesime erinevate elustandardite üle ja mul oli vahepeal tunne, et ta viskab mu välja, kuna ma ta kodu olukorda julgesin kritiseerida. No kurat tal on siiani jõulukuusk toas!! Muidu mind poleks häirinud, aga kuna ta rääkis, kuidas ta Airbnb (ühte tuba välja üürida) teha tahab, siis ma ütlesin talle kohe, et mul oleks mark sellise toa eest raha küsida. Kõik kohad olid mingit pahna täis. Esimene öö ma ei maganud üldse hästi,kuna mu voodiriided haisesid nii rõvedalt. Ma kujutan ette, et neid polnud ta mingi pool aastat pesnud ning magas ise samadega enne mind. Vastik! Igatahes järgmine hommik käskisin tal kõik pessu toppida. Vähemalt on tal pesumasin ja kuulas sõna. Kui pesud pestud, viis ta mind randa. Ta on tegelt tore kutt, aga hästi tujukas ja trotsi täis. Ta oma vanuse kohta üsna palju draamasid üle elanud (ta lapsed lahutati temast), seega ta on nagu vihane ja hoolimatu kõige ja kõigi suhtes. Aga siis tuleb normaalne tuju, kus ta tahab suhelda ja on mulle iga hommik süüa teinud ning viis mind randa ja tutvustas linna. Muidugi samal ajal on meil alati diskussioonid igal teemal ja talle meeldib vaielda. Ja solvub kui mul igale ta negatiivsele argumendile midagi vastu on öelda. Algul ma mõtlesin küll, et mul tuleb siit kiiremas korras lahkuda ja kirusin end, et ma oleks vabalt võinud Santa Martasse kauemaks jääda, aga nüüd tuleb mul suht nädal siin sita sees elada ja ta maailmavihkamist kuulata. Aga juba teisel õhtul olin ma paremini meelestatud, et kui mul on võimalus midagi ta elus positiivsemaks muuta, siis ma teen seda ehk ostsin puhatusvahendid ja põhimõtteliselt kraapisin tal selle korteri puhtaks nii palju kui võimalik oli. Ta algul küll naeris mu üle, et ma olen jube printsess ja ärahellitatud, et kõik peab puhas olema, aga kui ma lõpetanud olin, siis tuli mind kallistama ja tänas, et ma ta sita seest välja kaevasin. Järgmisel päeval tuli tal siia ööbima üks saksa paarike ja ka siis palus ta mind, et kas saan selle vaba toa neile ette valmistada. No sai ise ka aru, et rõve on pakkuda kellegile tuba, mis nii sitane on. Eriti kuna tal pole siin erilisi luksusi pakkuda, siis vähemalt hoidku see minimalistlik elukorraldus puhas. Seletasin talle ka kui lihtne siit mingit parasiiti oleks saada endale ning ta peab ikkagi rohkem vastutama oma “üüriliste” heaolu eest. Kuna tal on 2 tuba, siis teise toa koristas ta ise, kuna seal oli veel palju ta enda ja laste asju, mida ma parem ei hakanud näppima. Igatahes jah, ma olen siiani ellu jäänud ning kuigi me saame enamus aja läbi nagu kass ja koer, aga kuna ka ma oskan ülisarkastiline olla, siis ta väga ei kipu enam vaidlema minuga. See rand, kuhu ta mind kohe teisel päeval viis, oli selline õige Kariibi rand...ülihelesinine meri ja enamasti mustanahalised. See oli pigem saar (Isla Barú), kuid sinna sai mööda maismaad. Nagu ma aru sain, siis oli see osa Cartagenast aga peale tehisjõe rajamist sai see maa-ala eraldatud ning tekkis justkui saar, seega sinna saab siiski üle silla sõites.
Cartagena mulle täitsa meeldib. Siin on küll üks osa, kus on aint tehased (nafta töötlemine), kuid samas vanalinn ja kesklinn on kõik mu peatuspaigast jalutuskäigu kaugusel ning külastamist väärt. Sain ka käidud ühes linnuses, mis on säilinud 16ndast sajandist, aga ma ei ütleks, et see oli jube lahe. Oli aru saada, et palju on restaureeritud ja täielikult ülemaksustatud turistilõks. Vähemalt avanesid sealt head vaated tervele linnale. Cartagena on kindlasti ka üks kuumemaid kohti Kolumbias. Tundub küll, et pidevalt on tuul, aga samas päike ikka kõrvetab korralikult samal ajal. Ma olen ikka väga pruuniks saanud lihtsalt ringi käies, aga no ma ei saa kurta, sest D-vitamiini ma siia otsima tulingi ju. Nüüd siis sain küllaga 😉 Kes teab, millal jälle nii sooja saab, seega ma pigem ei virise, et pidevalt kleepun 😂
Homme lendan ma siit Medellini 4 päevaks ning nädalavahetusest algab suht nonstop reisimine Ecuadori. Enamus mööda maismaad muidugi. Ecuadori peaks ma jõudma täpselt nädala pärast, nii et seal jääks ka mul pea kuu aega. Ecuador palju väiksem võrreldes Kolumbiaga ja ma juba ammu lubasin end sinna vabatahtlikuks ühte ektreemspordikeskusesse, nii et viimane aeg ka ise midagi uut proovida ning aktiivsemaks hakata. Kõik 2 aasta jõusaalipingutused on selle 5 kuuga kadunud kahjuks 😔 No samas ma teadsin, et selleks, et kogemuses võita, pean ma millestki loobuma ning rutiinne treening oli üks neist. Aga küll ma end tagasi ilusaks kükitan kui rutiini juurde naasen. Pealegi siiani pole mul abieluettepanekutest puudust tulnud ning mind alles hiljuti kutsuti Flaca (kondike), nii et pole väga hull 😂
Vot sellised siis on lood ja laulud Cartagenast. Cartagenal on tegelt väga huvitav ajalugu kasvõi niisama lugemiseks, kuna terve linn justkui tundub olevat ümbritsetud kõrgete müüridega. Need olid ehitatud piraatide ärahoidmiseks. Muidugi on ka Cartagenal suht kurikuulus maine narkootikumide pärast, aga samas viimaste aastatega on see kasvanud üheks ohutumaks linnaks, kuid ettevaatus siiski tuleb kõikjal kasuks.
Medellinis ma peatun seal mägedes, kus ma vabatahtlik olin. Tutvused! Juba otsisin sokid välja, kuna kliimamuutus saab korralik olema. Peaasi, et haigeks ei jää ja päevitus ära ei kuku, aga ma vähemalt tean, et kõik mu 7 koera ootavad mind 😍
Pilte Cartagenast..
K.
Subscribe to:
Posts (Atom)