Olen Ecuadoris viibinud 5 päeva ja mul on väga positiivsed muljed. Ecuador oli üks riike, mille kohta ma üsna palju negatiivset kuulsin...just teistelt omasugustelt, aga kes polnud ise siin käinud. Ikka tuli, et "ma olen kuulnud, et seal on päris palju kuritegevust ja keegi pole seal niimoodi käinud, et neilt poleks midagi varastatud", "Ecuador on mõttetult kallis", "Inimesed on nii kinnised ja võrreldes Kolumbiaga keegi ei taha sinuga tegemist teha." VALE! VALE! VALE! Alates hetkest kui ma piiri ületasin, siis ma olen ainult sõbralikku ja abivalmis suhtumist kohanud. Muidugi Bañosesse reisides pakuti ka mulle igast taksodiile Quitos (pealinn), mille hinnad mingi loogikaga kokku ei käinud, aga no sellega ma olen juba harjunud, et taksojuhid üritavad igal võimalusel välismaalasi hindadega tõmmata...taksomeetreid ilmselgelt üheski taksos pole. Aga ma olen neist viisakalt alati loobunud ja minema kõndinud.
Kuigi Ecuador on palju pisem kui Kolumbia, on siiski ka siin distantsid üsna aeganõudvad, aga samas teeolud palju paremad kui Kolumbias. Enamus ühesuunateed on mitmerealised ja vähem on mägedes sõitmist, kuigi Ecudoris algab Andide mäestik. Mu reisimine piiripunktist kuni Bañoseni võttis aega umbes 12h igast ümberistumistega. Ecuadori ametlik rahaühik on US Dollar, seega kõik on kuidagi palju tuttavam, aga odavam kui USA. Odavama all ma mõtlen transporti (iga tund bussis $1) ja sööki (paljud tervislikud toidud - nt, kinua, munad, jogurt - on palju odavamad kui Kolumbias). Elektroonika on jube kallis. Samuti ka riided-jalatsid, kuna kõik on import. Inimesed on hästi lühikesekasvulised, kuna siin on siiani väga tugevalt pärismaalaste geenid ning tänase päevani saab külastada hõime sügavas dzundlis, kes alasti ringi käivad, ei tea midagi internetist ega toidupoodidest. üks sellise hõimu järeltulijatest on mu praegune "tööandja" ehk mu vabatahtliku töökoha omanik. Ma töötan vabatahtlikuna Aningatravel Ecuador, mis pakub erinevaid ekstreemspordivõimalusi ja erinevaid tuure, samuti jalgrataste ja Buggy (nagu kart-auto) laenutust. Ma olen pigem nagu assistent-asjaajaja seal ehk olen käinud oma ülemusega kaasas erinevates spordiettevõtmistes, kontoris ta asju organiseerinud (Miss Organisation nagu ma olen) ning kliente nõustanud. Ilmselgelt olen ka ma suht eluvõõras selliste spordialadega nagu canyoning, rafting, bridgejumping (sillahüpe), mägironimine, canopy ja paljud teised, aga just see sai otsustavaks selle koha valikus, et ma saaksin kõike proovida. Ja üks põhilisi kasusid mulle endale ongi see, et ma saan kõike seda tasuta teha!! Baños on asukohalt väga hea koha peal, kuna me oleme igast küljest ümbritsetud mägedega, seega on siin palju kärestike, et veespordialasid teha ning mägesid, et käia matkamas ja ronimas. Näiteks juba teisipäeval ma käisin Canyoning tegemas ehk mööda kärestikku alla laskumas ehk tuli selg ees suht istuvas asendis kärestikust alla minna. Ilmselgelt olin igast nööridega kinni, aga ikkagi oli suht hirmus, kuna libe oli ja külm veesurve väga tugev. Meil tuli alla minna neljast kärestikust: 3 olid iseseisvalt laskumisega ning viimane oli põhimõtteliselt kärestikust allakukkumine, kuna vesi langes kõrgelt tühja orgu ning sinna alla oli meil vaja saada, seega tuli hüpata. Ma alguses ei saanud arugi, et seal tühjus on ning mõtlesin, et kuidas need teised nii kiirelt alla said. Kui minu kord oli, siis mu ülemus küsis, kas ma karjuda oskan. Ma ei saanud alguses arugi, et miks ta seda küsis, kuni ta kontrollköie lahti lasi ja ma suht vabalangemisega kärestku alla lendasin. Ja oiiiii kuidas ma kisasin :D Aga mitte hirmust, vaid lihtsalt see tuli nii ootamatult ja koguaeg kõikusin kärestikust tuleva vee alla. Muidugi meil olid kõik spetsiaalsed riided ja kiiver, aga ikka see külm vesi läks kraevahele. Igatahes jah, jäin elama ja väga hea kogemus oli. Järgmine päev kõik lihased valutasid :D
Eile ehk neljapäeval käisime me Andide (Bañosest 2h kaugusel) mäestikus ehk vulkaanil nimega Chimborazo. See on mitteaktiivne vulkaan ja on kõrgem mägi Ecuadoris. Seal oli lumi maas!!! Ta on merepinnast üle 6200m ning meil eile oli võimalik kõndida 5200m kõrgusele (ma kõndisin 5000m). No tegelt on seal 4000m kõrgusel turismikeskus ja parkla, kust siis edasi kõndida omal jalal. Aga oii kuidas see kõrgus tervise rivist välja viib. Nii kui ülesmäge on kõndimine, siis süda lihtsalt läheb hulluks sellest rõhumuutusest. Ma pidin iga 20m tagant seisma jääma ja veits kosuma. Lihtsalt selline tunne oli, et kohe minestan ära. Ja seal oli niiiii külm! Mul oli sitaks riideid seljas (mu ülemus andis mulle spetsiaalsed lumekindlad riided), aga seal sadas mingit rahe-laadset asja, millega polnud tore vastu nägu saada. Igatahes tagasi alla minnes tuli umbes 3km meil jalgratastega allamäge laskuda ning me olime kõik suht külmunud (teised 2 andsid poolel maal alla külmale ja läksid autoga edasi). Aga see vaade seal: selline hämar punane valgus, pilved, kivine maastik, kärestikud ning sajad metsikud alpakad tee ääres istumas....võrratu! Muidugi nagu arvata võib, siis ma sellest kiirest rõhumuutusest sain ka peavalu, mis mind siiani veits kummitab ja kurguvalu sellest rahest, mis mu jalgrattasõiduga täiesti läbimärjaks sadas. Aga jäin ellu ja nüüd tohterdan end veidi rahulikuma päevaga ehk lubati koju jääda ja teed lürpida terve päev.
Ma plaanin siin olla vähemalt 2 nädalat. Baños on mõnus väike linn, kus samas kõik on olemas ja saab jala igalepoole kõndada. Temperatuur siin päeval on selline, et pole külm aga samas päris alasti ka ei lähe välja ehk siis saan oma pikki retuuse ja spordijakki pidevalt kanda. Selline paras. Mu Kolombias saadud päevitusele see muidugi väga ei meeldi ja ei imesta kui ma 3 nädala pärast jummala valge olen taaskord. Igatahes ma vaatan, kuidas mul siin läheb ja meeldib, aga kuna ma elan ja töötan 35a vallalise mehega, siis ilmselgelt juba praegu veits tunnen, kuidas ta kohe homme minuga abielluda tahaks. Aga jah, ma olen liiga keeruline isiksus tema jaoks ning mul pole tuhvlialust meest vaja. Raske elu :D Lohutan end sellega, et need on viimased 4 nädalat latiinode südameid murda :D
Kuuldavuseni
K
No comments:
Post a Comment