Õnneks mu sõber end häirida ei lasknud sellest, et ta üles ajasin ja me tegelt mõlemad magasime edasi peale lühikest tervitust. Ma olin ju alates kella 3st öösel üleval, seega ööuni oli üürike. Nii kui tekki ja patja ja diivani nägin, siis oli tsaupakaa 2 tunniks. Kui me mõlemad enamvähem triksis-traksis olime (erinevate mereandidega supp...nämma), viis mu sõber mind kohaliku toitu sööma ning hiljem linnaga tutvuma. Ta on kohalik ning hariduselt arhitekt, seega temaga oli huvitav käia, kuna ta teadis igast fakte ja detaile erinevate ajalooliste hoonete kohta. Sain proovida veel igasuguseid muid kohalike hõrgutisi (nt. Suhkruroomahla). Meie laupäevane linnaretk lõpes kohalikus kohvikus purgist kohvi joomisega...väga huvitav lähenemine. Õhtupoolikul oli mul aega paar tundi lebotada, kuna mu sõber on hull jalkafänn ja läks oma tiimile kaasa elama ning peale seda suundusime salsa-baari. Nonii, Cali on kuulus salsa-tantsimise poolest. Kas mulle meeldib salsa? Eem, ei saaks öelda, et ma sellest vaimustuses oleksin. Mulle meeldib vaadata, kuidas paarid tantsivad ja on imetlusväärne kuidas minuvanused ja isegi nooremad eelistavad niimoodi oma laupäevaõhtut veeta. Minu jaoks on see muusika liiga lõbus. Liiga palju on katsumist ja puusade hõõrutamist. Mul on küll rütmitunnetus (vähemalt mu enda arust), aga ma lihtsalt ei oska end vabaks lasta kui ma olen ümbritsetud nii paljude heade tantsijatega ja siis ma seal umbes üritan enamvähem mitte oma parteri jalgu ära talluda 😂 mu sõber aga oli väga hea tantsija ja kohe nagu omas elemendis. Eks ma ikka veits sain tantsidan aga pole midagi sellist, mis mind nüüd ära võlus ja hakkaksin Calisse kolima. Me tegelt polnud väga kaua seal salsa-baaris, kuna meil mõlemil oli tegelt pikk päev ja väsinud. Koju jõudes istusime veidi rõdul enne magamaminekut, kus mul oli au kuulda oma sõbra musikaalseid oskusi ehk ta laulis kitarri saatel, aga ta oli omaenda versioonid teinud tuntud lauludest. Taaskord kadestusväärne, kuna mu enda pilliõpingud jäid kunagi unarusse ning oma reisimiste jooksul olen kohanud palju inimesi, kes omalkäel on õppinud kitarri mängima, seega eks mul väike soov on ka see pill taaskord tuttavaks tinistada.
Täna ehk pühapäeval oli mul kella 18ni aega ehk suht terve päev, seega mu sõber viis mu tõelist favelat ehk vaeste linnaosa vaatama...kõrgustest! Ehk siis olid sellised kaabelmetrood, mis selle linnaosa kohal tiirutasid. Ühes aias oli ahv keti otsas, teises pesi üks naine teist alasti naist....no tõsine dzungel. Kõik majad olid nii üksteise otsas ja väga halvas seisukorras kitsaste tänavate rägastikus. See pidi ka üsna ohtlik kant olema, seega me sinna kõndima ei läinud, vaid "imetlesimegi" aint kõrgutest. Tegelt päevavalges ei tundunud see ohtlik, kuna paljudest kohtades kõlas valju muusika ning käis tihe sagimine ja tänavakaubandus, aga kindlasti oli rohkem ahhetamist, et mis tingimustes inimesed ikka elavad. See oli meile mõlemale seiklus, kuna ka mu sõber polnud seal enne käinud.
Cali on kindlasti külastamist väärt ja omamoodi kunstilinn. Palju näeb erinevatest perioodidest arhitektuuri, väga uhket tänavakunsti (graffiti) ja pühendumust salsale. Cali tundus ka palju rahulikum võrreldes teiste suurlinnadega ja kindlasti ka palju rohelisem.
Hetkel olen siin bussis ning homme hommikul sisenen oma 10ndasse ja viimasesse riiki - Ecuadori. Muidugi mu bussireisid selle 11-tunnise bussiga ei lõpe, sest ka Ecuadoris on mul vaja leida tee Bañosesse, mis piirilt üle 400km kaugusel asub. Ma arvan, et mul on see ûks pikemaid reisimisi kogu 5 kuu jooksul ehk bussides pea 24h järjest. Aga eks ma muljetan kui kohale jõuan oma lamedaks istutud tagumikuga 😂
Kuuldavuseni Ecuadorist
K.
No comments:
Post a Comment