Sünnipäev võõrsil

Esiteks tahan tänada kõiki, kes mäletasid ja võtsid minuti aega oma päevast, et mulle kaugelt õnnesoove saata. Kuna ma olen siiani Ecuadoris, siis ilmselgelt mul eilne päev möödus üsna vaikselt. Ja kuna ma ju töötan hostelis, kus rahvas pidevalt vahetub ja ma pole samas juba ka aastaid oma sünnipäeva reklaaminud, siis kulges see veel eriti vaikselt. Ma lihtsalt ei oska nende võõraste õnnesoovidega midagi peale hakata :D
Kuna mul eile oli ka vaba päev, siis ma veetsin pool oma päevast veidi mööda suveniiripoode käies, et oma tühja kotti täita (ma olen pooled oma 6 kuuga koledaks pestud/kantud riided minema visanud). Ühesõnaga oma sünnipäeval otsisin kingitusi teistele. Endale ma midagi materiaalset ei ostnud, vaid käisin juba päev varem juuksuris, et oma väljakasvanud kodutu juuksestiil korda teha. Ma ei taha minna inimesi hirmutama. Ja kuna mu hosteli koristaja täditütar on juuksur, siis sain kontaktid ning ta tegi mind juba päev varem korda, et kui ikka kõrge vanus peale tuli, et ei oleks kahte hullu kombinatsioonis - vana ja sorakas :D
Igatahes võtsin oma vanuse siis väärikalt vastu. Hullu muutust muidugi ei tundunud, et nüüd eilsest hakkas bioloogiline kell vähe kiiremini tiksuma või kuidagi kõik võimalused edukaks tulevikuks justkui libisesid käest, sest ma pole mingi sotsiaalse edutabeli järgi veel endale Lambourghinit suutnud otsa. Terve põlvkond läbikukkunuid :D Tegelt mulle pakuti vanuseks 21, seega mul aega on nende kiirete asjadega :D
Päris ilma tähistamata mu sünna siiski ei möödunud ehk teised vabatahtlikud tegid mulle tordi. See oli väga ootamatu ja tore üllatus, kuna me ei ole just eriti lähedased. Nad on üks paarike, seega pidevalt pigem omaette, seega imestasin, et neil kudrutamisest aega üle jäi. Aga siiski oli veidi sünnipäevatunne :)

Mul on jäänud veel pea 5 päeva Ecuadoris ning lendan siit tagasi USAsse, kui Trump mind sisse laseb :D Ehk ei pea müürironimist harjutama hakkama. USAsse lähen lihtsa asjaolu tõttu, et mu kohver ja kontsad on seal...no kohver ja mõned asjalikud hilbud, mida mul vaja võib minna. Pealegi on seal mul hea veits kodune olla, et hinge tõmmata, omale uus telefon leida (ilmselgelt seal odavam) ja ettevalmistusi Euroopasse naasemiseks teha. Enne Euroopat ma jõuan veel ka Kanadas ära käia, kuna mul uhked tutvused sees igalpool ning kuna ma pole Kanadas enne käinud, siis ilmselgelt ei lükanud ma seda küllakutset tagasi. Pealegi leidsin ma Torontost Inglismaale parema otselennu, et ma ei peaks miljon tundi lennujaamas passima kusagil Saksamaal või Hollandis. Hea diil!

Viimane kokkuvõttev blogistamine teisipäeval!

K.