Friday 2 December 2016

Panamá City

Nonii nonii, on lõpule jõudnud mu reisimised Kesk-Ameerikas. Pea 3 kuud ja 8 riiki!! Hetkel olen siiani veel Panama pealinnas Panama City's (Ciudad de Panama), aga täna õhtul on mul lend Kolumbiasse Medellini.
Jõudsin pealinna teisipäeva pärastlõunal koos oma eelmise Couchsurfingu võõrustajaga. Tema ja ta sõber tõid mind mu uude Couchsurfingu kohta ning ise läksid omi asju ajama. Minu 3-päevane Couchsurfing on taaskord üks uhkemaid kohti, kus ma peatunud olen. Minu võõrustajaks on 29a. türklane, kes siin 2 aastat on elanud ja töötab Panama valitsuses inimsmuugeldamise paljastamisega. Nagu enamusele teada, siis siin asub Panama kanal, kus käib suur kaubavedu laevadega. Ma sõitsin ka sealt sillast tulles üle ja no see sagimine mis seal käib...laevad, konteinerid, suured veoautod järjekordades. Ilmselgelt üritatakse tuua üle ka igast keelatud asju ning inimsmuugeldamine on üks neist aktuaalsetest probleemidest, millega siis see Türgi kutt tegeleb. Tegemist on väga toreda noormehega. Mul pole kunagi otseselt türklastega kokkupuudet olnud (välja arvatud kui nad põhikooliajal Orkutis ründasid)  ja kuulnud lugusid kõikidest neist neidudest, kes omal Türgi puhkuse ajal "eluarmastuse" leidsid. Vaata ja imesta! Minu jaoks tundusid nad alati sellised geeltukkatega libekeeltena, sest no ega Inglismaal neid ka vähe pole..kõik kebabiärid neid täis, geeliga tukasalgud peene täpsusega eraldatud ja valmis naisi jalust niitma 😂 igatahes mu võõrustaja on hoopis teistmoodi. Ta on kõrgelt haritud, õppinud ja töötanud mitmetes riikides ning väga alalhoitud. Ta seletas mulle ka, et türklasi on kahesuguseid ja need, kelle järgi me Euroopas neid tunneme (need pisartukad), ongi just sealpool Türgit, kus naisturistid käivad oma ego upitamas, sest nende jaoks on need tähelepanuvajadusega naised igakuine sissetulek ja heal juhul ka viisa Inglismaa kebabiärisse sisenemiseks.
Mu võõrustaja on isegi Eestis käinud ja ta on Eestist siiani väga vaimustunud...eiei, mitte silmailu pärast. Ta ütles, et talle meeldis meie taimeteedevalik. Ta istus Tallinnas kusagil kohvikus 3h ja jõi vähemalt 10 tassi erinevat teed 😂 Arvatasti ta ei proovinud ehtsat põdrasamblateed...sel juhul oleks ta kohe tagasi Türki põgenenud 😂
Igatahes ma peatun tema korteris. Me tegelt näeme suht harva, kuna tal pikad tööpäevad. Kui ma tulin, siis oli siin veel üks Kanada neiu, kuid ta oli juba enne mind siin 3 päeva olnud, seega ta lahkus Costa Ricasse järgmine päev. Korter on suur ja ruumikas ning 41.korrusel. Täpselt kesklinnas teiste pilvelõhkujate keskel. Panama City on paras šokk kui reisida sedapidi nagu mina ehk vaesematest riikidest rikkamatesse. Siin on tunne nagu oleks Miamis. Otseselt kultuuri siia pole mõtet tulla otsima. Siin on pigem rikkus ja pidu. Mulle tegelt iseenesest siin meeldib. Ma olen paar päeva käinud üksinda ringi ja mulle meeldib, et siin on justkui 2 poolt: see kesklinn, kus on pilvelõhkujad ning vanem osa, mida hetkel restaureeritakse, kuid kus näeb ehtsat Panama elu. Casco Viejo on siit mu peatuspaigast umbes 3km mööda merepromenaadi kõndides. Seal on palju madalamad majad ning eriliselt silma hakkab kuidas üleühe elavad rikkad ja vaesed ehk üks maja on restaureeritud ja uhke ning elab Panama koorekiht ning kõrvalmajas pole isegi uksi olemas. Samas on seal palju kohvikuid ja restorane ning nii päeval kui õhtul käib üsna tihe sagimine. Käisin ka päris kohalike kesklinnas ehk kus neil on oma turud ja poed ning ma ei tundnud end üldse ebamugavalt. Muidugi vahiti veidi aga mitte nii, et mul nii intensiivselt. Seal uudistas teisigi väljamaalasi. Mu esimestel päevadel siin sadas ka üsna palju vihma ning lõpuks täna, mu viimasel päeval, on terve päev päike paistnud. Muidugi vihmasajud on siin ka pigem selline sabin või korra mingi lahmakas ning peale seda kõik. Õhk on troopiliselt soe ja ma isegi olen päris korraliku päevituse (pilvedest hoolimata) näkku saanud. Tänaseks oli ära kuivanud ka suur osa kalasadamast, kuna üsna kuiv on olnud ning vesi taandub kiiresti. Kuna Panama kanalis saavad kokku Vaikne ookean ja Kariibi meri, siis oli nii lahe näha kuidas ühelpool kanali silda on helesinine merevesi ja teiselpool tume ookeanivesi. Ega nad erineva soolasusastme tõttu väga ei segune. Ka praegu aknast paistab mul Kariibi meri ja see on täis erinevaid laevu. Ma ei tea kas ma ise siin linnas elada sooviksin, kuna siin on nii tihe liiklus igalpool ja üsna mürarikas. Samas on siin hea vaheldus lihtsalt ringi käia. Mul oli võimalik ka vähe sportlik olla, kuna siin majas on oma väike jõusaal ja suur bassein, mida ma ilmselgelt julgelt (ilma venitamata) kasutama asusin. Siiamaani olen nagu invaliid 😂

Täna lendan siit Medellini. Ka seal ootab mind Couchsurfing esmaspäevani ning peale seda suundun Santa Elenasse (40 minti Medellinist), kus ootab mind mu vabatahtlikutöö ühes hostelis. Aga sellest ma juba muljetan siis kui olen sinna kohale jõudnud!

Pilte pealinnast..
















Kuulmiseni Kolumbiast

K

No comments:

Post a Comment