Una Loca de Estonia: Buenavista

Täna oli mu teine vaba päev ja ma käisin Buenavistas kohvifarmis. Kuna mu hostel korraldab sinna tuure, siis olles täieõiguslik vabatahtlik, sain ma seda tasuta teha. Muidu maksaks see 30 000 pesot ehk ligi 10€, mis pole ka teab mis hull, kuna lõunasöök ja kohvi hinna sees, aga no ilmselgelt tuleb kõigist tööga kaasnevatest boonustest ikka kasu võtta. Minu hostelist läksid veel 2 kutti, nii et ühinesin nendega. Läksime esialgu bussiga Armeniast Buenavistasse (u. 50 minutit), seal tuli meile giid bussi vastu, kes meile kohe kohalikus kohvikus tasuta kohvi pakkus (nende enda farmi kohvi) ning peale seda vaateplatvormile ja kohvifarmi juhatas. Buenavista on üliväike linn...no reaalselt ühest otsast teise kõnnib 5 minutiga. Aga samas kõikjalt ümbritsetud mägedega. Farm asus linnast umbes 10 minuti jalgsimatka kaugusel läbi üles-alla teed...hea trenn! Farmi nimi oli Finca La Ascasia. Meile oli giidiks selle farmi omanik, kes meile ülidetailselt rääkis, kuidas ta lapsest saati suht mittemillegi eest kohviistandustes rügas. Koolis käis aint nii kaua kui lugema ja kirjutama õppis ehk paar aastat, kuna Kolumbia oli väga vaesel järjel 50ndates, seega kõik pidid kohe tööle hakkama. Ja need tingimused polnud üldse toredad, milles töötati (ta käed olid kõik arme täis), seega tema eluaegne unistus oli enda farm rajada, mis pakub oma töötajatele korralikke tingimusi ja palka. Ta töötas aastaid coca-lehtede korjajana (narkotootjale), et piisavalt raha koguda ja oma väike pood avada. See pood tõi ta perele piisavalt sisse aastatega, nii et lõpuks müüs kõik maha ja ostis selle farmi, kus ma täna käisin. Ta tutvustas üksikasjalikult kõiki kohvitootmise protseduure - käsitsikorjamisest kuni pakendamiseni. Tutvustas ka erinevaid kohvisorte ja nende töötlemist. Seletas kuidas kohvikvaliteedi jaoks kohviube sorteeritakse ja kogu seda kuivatamise protsessi ehk siis kõige kõrgema kvaliteediga kohvi on see, mille oad on täpselt ideaalselt küpsed (punased) ning värske õhu käes kuivatatud, et ei mingeid masinaga protseduure. On olemas 3 erinevat kvaliteeti: aste 1 - kõrgkvaliteetne ehk see mis ma just kirjeldasin; aste 2 - keskmise astme kohvi ehk segatud on kõrgkvaliteetne kohvi ja vähem kvaliteetsem (kohvioad pole piisavalt valminud vôi hoopiski üleküpsenud); aste 3 - praak ehk kõik mis on kahjustunud (putukate poolt söödud) või ainult toores/üleküpsenud. Ühesõnaga see aste 3 kohvi on kõik see, mis poodides müüakse ehk Nescafe jne. Premium ehk kõrgkvaliteetset kohvi on raske leida ja on üsna kallis. Ta seletas ka parimaid tingimusi, milles orgaaniline kasvab, kasutamata mingisuguseid mürke. Ja kuidas kohvi korjatakse ja hiljem sorteeritakse läbi mitme filtri, et garanteerida parim orgaaniline kõrgkvaliteetne kohvi. Igatahes väga huvitav ja silmiavav oli. Muidugi suurim turg on 2. ja 3.astme kohvil, kuna see on odav ja töödeldud masinatega ehk kiiresti elektriahjus kuivatatud ja röstitud. Mul tekkis kohe suurem austus selliste väiksemate kohvitootjate vastu nagu see farmiomanik oli, kuna see on üliraske (kohvikorjamine) ja ülimat täpsust (kõigil protsessidel on kindlad tunnid, temperatuurid ja tingimused) vajav töö. Peale selle jagas ta meile kõiki taimetarkusi, sest seal ümberringi oli ülilopsakas loodus: platano-puud, hiidbambus, aniis, mentool, piparmünt ja veel palju-palju erinevaid taimi, mida ma elusees näinud polnud aga kõigil oli mingi tähtis otstarve. Samuti kasvasid tal seal aias kõiksugused maitsetaimed, papaya, puuvill, ananass, mangod, laimid, kirsstomatid ja avokaadopuud. Ainuke häirivad asjad olid sääsed..no taaskord pigem sellised pisikesed, kelle hammustust ei tundnud, aga oii kus paistetavad üles. Mul olid küll pikad riided ja olin end sääsetõrjevahendiga sisse marineerinud, aga ikka sain kätele paar ammustust. Õnneks kasvas seal aias ka aloe, seega määrisin kohe kõik ülespaistetanud kohad üle, aga üks hammustus kuulub vist kellegile teisele, sest mul üks sõrm tãiesti ebanormaalselt ülespaistetanud. Valus ei ole aga samas ma ei saa sõrmi rusikasse panna. Ei saagi täna kaklema minna kuhugi 😂 Igatahes see kogu tuur oli väga silmiavav ja hariv kogemus. Peale selle olin ma kõige esimene eestlane, kes seda farmi eales on külastanud, seega sain taaskord uhkelt kniksu teha kui mind ahhetustega tervitati kui kõige esimest eestlast....nagu sealsamas oleks kättesaamatu Neptuuni vallutanud 😂

Homme lähen Salentot uudistama!

Pilte minu päevast Buenavistas