Nädalavahetus rannas

Veetsin terve eelmise nädalavahetuse Playa Los Angeleses...ilma elektri ja internetita! Ja ma jäin täitsa ellu. Nimelt tutvusin viimati Santa Martas käies kohalikega, kes mind endaga kaasa kutsusid. Kuna ma olin eelnevalt Los Angelese rannas käinud, siis teadsin kui pea inimtühi ja rahulik seal oli ning seega otsustasin nendega ühineda. Pealegi pole ma kunagi väga tähistaeva all maganud, nii et uus ja huvitav. Seega läksingi reede pärastlõunal Palominost tagasi Playa Los Angelesse, kus minuga ühinesid Santa Martas tulnud sõbrad. Kuna sellel ajal oli juba pimenemas kui me jõudsime, siis ega pikka pidu polnud. Näidati meile magamiskoht kätte...võrkkiiged! Ma pole elusees pidanud kusagil kiigus magama, aga siin on see jube tüüpiline. Paljud minusugused rändurid ka kannavad oma võrkkiike kaasas, kuna neid müüakse siin suht igalpool ja saab üsna odavalt läbi, kui ise oma kiik üles riputada ning magada kus juhtub. Ka paljud hostelid pakuvad sellist võimalust. Ma olen sellistes hostelites olnud, aga mitte võrkkiiges maganud. Igatahes seekord oli mul see võimalus. Ma ei ütleks, et see väga odav lahendus oli seal, kuna seal rannas oli ainult yks n.ö puhkekeskus, kust sai laenutada telke, võrkkiike või majutust (ka karavanide parkimisplatsid olid), seega oli neil võimalus hindasid konkurentsivabalt üsna kõrged hoida. Odavam kui hostel, aga mitte suur erinevus. Aga see selleks..kuna nende eesmärk oli loodust ja rahu hoida, siis puudus sealt elekter ja seega ka internet. Ühesõnaga valgust oli hommikul kella 6st õhtul kella 18ni. Peale seda oli pilkane pimedus ja palju küünlaid igalpool ning taskulampe liiklemiseks. Tegelt seal ikka oli üks restoran ka, kus elekter oli, aga see oli nii nõrk, et ma ei saanud kunagi oma telefoni täislaaditud...5h ja 81% 😂
Esimene öö ma magasin suht kaootiliselt, kuna oli üsna tuuline ning ma polnud selle asendiga harjunud. Ma ei ütleks, et see ebamugav oli, aga lihtsalt harjumatu ja minu magamisstiili (diogonaalis üle voodi) arvestades on raske ühes asendis magada. Laupäeva hommikul sõime seal kohalikus restos hommikusööki (väga head toidud olid seal ja värsked mahlad) ning algas mu kaasaelamine...surfamisele! Nimelt üks mu sõpradest on tõsine surfikutt ning Los Angelese rannas on korralikud surfilained. Paar tundi surfas ja ma lebotasin koertega päikese käes. Nimelt oli mul taaskord paar kohalikku koera seal, kes mul pidevalt kõrval istusid. Seal kasvas ka arvukalt kookoseid, seega sain nautida värsket kookosvett ja süüa kookost juba vähe rohkem valminud kookostest. Lõunasöögiks me valmistasime ise pastat, kuna seal oli ka väike väliköök kõige vajaminevaga, et ka ise süüa teha ning kuna ma olen juba suht vilunud reisija, siis mul on alati esmavajalik endal kaasas (kaerahelbed, pasta, riis, kohvi ja veel nipet-n2pet). Kunagi ju ei tea kuhu satub ja mul on olnud neid olukordi, et jõuan kusagile üsna hilja ning suht näljas, kuid kuna ymbrust ei tunne ja ei taha pimedas hulkuma minna, siis on hea kui tagavaraks kasvõi midagi on. Peale lõunasööki oli jälle surfamise kord, aga seekord ühines mu sõbraga veel päris mitu samasugust...neil iganädalavahetuse traditsioon! Õhtupimedus möödus meil rannas kõik kambakesi tähti vaadates ja reggae kuulates. Täitsa lõpp kui palju tähti oli! Ma pole enne nii palju tähti näinud ja need kõik tundusid nii lähedal. Kuna ma olen ekvaatorile üsna lähedal, siis arvatavasti see ka mõjutab. Mu sõber veel näitas, et kui jalaga üle märja liiva tõmmata, siis see oli täis nagu väikseid tulukesi..plankton! Tähistaevas oli justkui maal ja taevas...üliilus!! 😍

Teine öö ma magasin juba palju paremini võrkkiiges...kuumus väsitab. Ma siiski ei usu, et see parim asend magamiseks on, aga no kogemus siiski eelkõige..eriti just lainete kohin ja erinevad hääled džunglist. Pühapäev möödus taaskord surfates. Sain ka proovida, aga ma ei hakka kommenteerima kui edukas ma olin...igast trikke tegin, aga need ei olnud väga surfilaual, vaid lainetega võideldes 😂 Ja oi kuidas see väsitab. Üldse ei imesta, et enamus surfikutte nii heas vormis on. Peab ikka vastupidamist, tasakaalu ja jaksu olema. Au ja kiitus! Täiega tahaks ise ka osata, aga no Euroopas ikka annab neid laineid otsida ja peaks ikka elama kusagil, et saaks suht igapäev harjutada, mitte nii, et korra aastas. Koli kasvõi Kolumbiasse! Ja teine päev lõpes delfiinide nägemisega!

Eile õhtul tulin koos oma sõpradega tagasi Santa Martasse, kus ma taaskord hostelis olen kuni homseni ehk teisipäevani ja siis lähen Cartagenasse, kus mind uus Couchsurfing ootab. Mul umbes nädalake on veel siin Kariibidel ning algab mu teekond Ecuadori poole. Vähemalt on mul taaskord üsna tugev päevitus peal...kohe parem olla ja näen nagu ilus kodutu välja oma väljakasvanud, pleekinud ja takkus juustega 😂 Vähemalt kohalike täkkude jaoks ma olen ikka nagu Miss Galaxy 😂

Igatahes järgmised muljed juba Cartagenast!

Pilte ka..

Kuulmiseni

K