Friday 27 January 2017

Palomino

Veetsin 2 päeva teises mereäärses külas nimega Palomino. Olin enne selle kohta veidi kuulnud oma sõpradelt, kes siin olid kusagil vabatahtlikud, seega nad ei jõudnud ära kiita kui äge ikka Palomino on. No ma siia huvipärast tahtsin ka ära näha, millest see õhin tuli.

Palomino on Santa Martast umbes 2h bussisõidu kaugusel aga just arvukate peatuste tõttu. Ma jõudsin Palominosse kella 11 ajal kolmapäeva hommikul ja veits olin kohe shokis. No ühesõnaga on see nagu bensiinijaama peatus tee ääres, kus paar söögiputkat ja mu hostel ka kohe tee ääres. No tore! Registreerisin end siis hostelisse ja õnneks sain ka kohe asjad ära panna. Hosteli omanikud olid hullult sõbralikud ja kohe pakuti külma värsket mahla ja seletati kõik ãra. Vahetasin siis riided ära ja kuna oli enamvähem lõunasöögi aeg, siis lãksin ûmbrust uudistama, kuna ei saa ju olla, et nii populaarne koht ning pole midagi. Igatahes mu hostelist rannani on u. 1km kõndida mööda kruusatãnavat. Siin samuti nagu ka Tagangas, ei ole asfalteeritud tãnavaid. Teel randa nägin mitmeid hosteleid ja söögikohti. Rand oli taaskord helesinise veega aga suurte lainetega. Rannas oli päris arvukalt rahvast, aga mitte nii, et kôik ûksteise seljas oleksid elanud. Ja muidugi paar söögikohta ja mitmeid müügimehi, kes oma kaupa käisid pakkumas. Esimesel päeval ma rannas maha ei istunud, kuna peale Playa Los Angelest tahtsin paar päeva vahele jätta. Igatahes õhtupooliku veetsin hosteli aias võtkkiiges oma raamatut lugedes ja lãksin suht vara magama,  kuna see kuumus väsitab ikka korralikult.

Järgmine hommik ehk eile siis sõin hosteli poolt pakutavat tasuta hommikusööki, mis võrreldes Santa Marta sai ja banaaniga oli ikka vãga korralik. Siis panin oma rannavarustuse (liivaämbri ja kühvlid 😂) kokku ja suundusin juba kell 11 randa, kuna terves Palominos läks elekter ära ja siseruumides oli lausa hull viibida ilma puhurita. Rannas sättisin end ühe palmipuu varju, et ma otseselt päikese käes poleks ning süvenesin oma raamatusse. Polnud kuum, sest pidevalt oli tuul ning kãisin paar korda ka vees. Aga ega siin ujuda väga ei saa, sest surfilained on ja veealune tagasivoog ka nii tugev, et on tegemist, et üldse end püsti hoida. No ma isklikult pole eriline suplja ka, et kiirelt Arubale ja tagasi (550km üks ots), nii et piisas korra kui laine üle pea lõi ja higi maha pesi. Niimoodi ma siis lamasin seal 3h raamatut lugedes ja muusikat kuulates ning paari müügimeest veendes, et mul tõesti pole vaja nende kõiki isetehtud ehteid. Muidugi ma saan aru neist, kelle sissetulek sõltub oma käsitööst ja vãga palju on väga ilusaid asju, aga no kes kurat kannab nii palju raha endaga kaasas, sest ilmselgelt kohe alguses antakse sulle ülisuur summa. Eriti kui ma ükski rannas olen ja tean,et pean oma asjad ajutiselt üksi jätma, kui vees käin, siis ma ei vea niimoodi raha kaasa, et ma saaks sealt rannast lahkuda nagu Mr.T A-Rühmast 😂 Pealegi enamus asju oli nöör ja mingi kivi/teokarp, mis nad rannast on leidnud. No nahhui ma maksan selle eest kui ma saaks ise otsida endale ja nööriga kaela panna. Kusjuures leidsingi! Siin on üllataval kombel palju valgeid teokarpe, millel on looduse poolt juba nööriauk olemas. Ja täiesti tasuta!

Tegelt Palomino on üsna kallis. Kuna ta on suht eraldatud kohas ja mõlemad suuremad linnad (Santa Marta või Riohacha) on pea 100km kaugusel, siia annab see siinsetele ûksikutele vãikestele poodidele ja söögikohtadele õiguse oma hindu üsna laes olla. Siin näiteks ei saa söönuks (ilma joogita) alla 12 000 peso (pea 3€) kui näiteks kusagil linnas on lihtne leida kohti, kus saab supi ja prae lõunaks 8000 peso eest. Aga samas on minusuguseid siin palju. Siin on samas üsna peorohke ehk iga õhtu ikka tuli igast poest (mis õhtutel baarideks muutusid) kõva muusika ja rahvas läilas. Muidugi ei puudu siit ka noored kohalikud kutid, kellel on "tähtis" mootorrattatakso juhi amet, seega on kõik tee ääred neid täis ja kohe agressiivselt pakuvad kõiki oma teenuseid kui bussist maha saad. Ka mind taheti mu hostelisse viia...üle tee 😂 aga jah, tavaliselt nad pakuvad, et viivad randa. No kurat 1km ma jõuan käia ka aga tundub, et nad siiski elatavad end ära, sest on neid udupäid, kes usuvadki, et nende hostel on ülikaugel. No siin väikestes külades pole miski väga kaugel, aga samas ma olen aru saanud, et kohalike jaoks on kõik, mis on vähemalt 10 minuti jalutuskäigu kaugusel, on lihtsalt ülikaugel, et enne jõuab surm kätte kui sihtkohta jõuad. Latiinod!

Ma ei ütle, et Palomino halb koht oleks, aga soovitavalt veidi rohkem eeltööd teha ehk kui näiteks on võimalus ise süüa teha hostelis, siis elatab end odavamalt ära, aga ma eile tutvusin inimestega teistest hostelitest ja enamus ütlesid , et neil kohvik/restoran hostelis, seega köögikasutusvõimalused on piiratud. Nagu ma minu hostelis, et alles alates kella 10 õhtul võib oma tarbeks kasutada, sest muul ajal on seal kokad, kes kõike kasutavad. No hea äri muidugi, sest ei antagi valikut, vaid peadki väljas söömas käima koguaeg või siin hostelisse veel investeerima. Muidugi müüakse siin ka kõiksugu tuure eluhinna eest. Üks Slovakia neiu, kes minuga ühes toas oli, läks täna 4-päevasele matkale....850 000 pesot....see on pea 300€!!! Täitsa sassis! Et kusagil metsas selle kuumaga matkata. Siinsete hindade juures on see ikka väga kallis, aga no kõigil on erinevad huvid. Samamoodi Tayrona rahuspark, mis hullult populaarne on...43 000 maksab aint sinna sisenemine. See on mets! See ei kuulu mitte kellegile, aga ikka on leitud viis kuidas raha teha, sest sealt metsast läbi saab ilusatesse randadesse. Ka Playa Los Angeles kuulub sinna, aga metsa on vähem enne randa, seega on sel eraldi sissepääs aga samas mu eelmine Couchsurfingu võõrustaja ütles ka, et vahest ikka üritatakse ka sinna sisenemiseks hinda küsida, aga et me olime suht õigel ajal, et polnud kedagi seal meilt midagi nõudmas.  Idiootsus! Nagu nad oleks selle ranna sinna ise pannud. Tihti ei tehta ka midagi, et neid randu/metsasid puhtana hoida, sest ilmselgelt kõik need turistid (eriti kohalikud) jätavad täiega endast prahti maha. Ei ole austust oma maa vastu inimestel. Aga selline suhtumine on olnud pea kõigis riikides, kus ma peatunud olen oma reisi jooksul...kõik teeääred on paksult prügi täis. Jube!

Igatahes sellised on mu muljed Palominost. Siin noorematel või grupis reisivatel inimestel kindlasti on huvitavam. Muidugi rand on ilus ja samas on ikka suht aegluubis elu, aga pikalt mul isiklikult siin ei meeldiks. Ehk mul ka kohati reisiväsimus, seega kõik on hakanud tunduma suht ühesugune. Aga ma täna lähen telkima 2 ööks randa, nii et midagi uut mul ka, kuna ma pole elusees kusagil niimoodi käinud. Eks ma muljetan!

Veidi pilte Palominost..







Kuulmiseni

K.

No comments:

Post a Comment