Salento

Ma juba eelnevalt mitmeid kordi mainisin, et Salentosse tahan minna, kuna olin selle linnakese kohta nii palju positiivset kuulnud ja juba mitmeid kordi plaaninud minna, aga alati oli mingi takistus. Eile ärkasin ekstra vara, et minna, aga taaskord kallas täiega vihma. Juba matsin selle plaani maha ja üritasin kuidagi sättida oma plaane jägmiseks nädalaks, et ma seal ikka käidud saaks. Aga minu õnneks jäi kell 10 vihm järele, seega panin ruttu end valmis ja oli minek. Ise jummala ärevil! Bussijaamas muidugi oli taaskord sadu inimesi...eriti just Bogota ja Cali järjekordades, seega ma pean raudselt omale esmaspäevaks Bogota pileti eelmüügist ära ostma, et ma ei peaks seal järjekorras seisma. Igatahes Salento buss just tuli ette ja olin üks esimesi, kes istuma sai. 10 minutit hiljem oli ka see buss täis. Salento asub Armeniast umbes 45 minuti kaugusel ja pileteid müüakse bussis. Siin enamus regiooniliinides nii, et istud bussi ja kui buss juba sõidab, siis käib n.ö bussiassistent ringi, kes pileteid müüb. Sõit Salentosse läks sujuvalt ja bussist maha saades olin ikka veel õhinas. Esimene märk mida nägin oli Mirador (tõlkes: vaateplatvorm). Väga hea! Lähen vaatan kohe kõrgelt ära, mida see linn endast kujutab, et tekiks mingi orienteerumistaju. Miradori ei olnud palju ronimist ja kuna Salento on veidi kõrgemal, siis eile tuli ka seal palju vihma hommikul ja oli aint +16°C seega päris higistama just ei ajanud. Miradorist avanes üheltpoolt vaade rohelistele nõlvadele ning teiselpool siis see kuulus Salento. Tegin paar pilti vaatest ja seadsin sammud tagasi linna. Veidi ekslesin tänaval kui nägin teadmatusse minevaid treppe...taaskord mingi Mirador. No mis seal ikka..tuleb minna! Need trepid olid ülivärvilised ja siiani kõik jõuluvalgustitega ääristatud. Täitsa läbi võttis. Ma arvan, et seal oli mingi 200 trepiastet. Iga umbes 20 astme tagant oli mingi mälestusmärk Jeesusele ja üks naine näiteks jäi iga selle märgi juures seisma, põlvitas ja palvetas. Muidugi minusugusele paganausku neiule on selline asi väga ajuvaba, aga no siin see usk ka nii juurdunud, et tuleb lihtsalt alla neelata oma arvamused ning austada nende kombeid. Suht elementaarne loogika, kuna mind ju keegi põlvitama ja palvetama pole sundinud, kuigi õnnistatud on mind nii mõnigi kord, sest neil on siin kombeks kõigile öelda "Jumal õnnistagu sind!" . Igatahes kui sealt treppidest üles jõudsin, siis veidi olin pettunud, kuna sealt eriti ei näinud kuhugi selgelt, sest tervet n.ö lamedat osa, kus inimesed hinge tõmbasid, ääristasid puud-põõsad. Seega sättisin end tagasi alla. Nii, need trepid asusidki peatänava lõpus, aga kuna ma tulin kõrvaltänavast, siis ma esialgu teiselpool toimuvat sagimist tähele ei pannudki. No kõndisin siis aina rohkem rahvamassi ja pea laiali otsas kõigist erinevatest värvidest. Salentos on kõik majad erinevat värvi ja väga erksad toonid (roosa, helesinine, lilla jne). See peatänav oli ehk 200m pikk ja viis peaväljakuni, kus asus suur kirik...nagu alati. Ma olin tegelt suht pettunud, kuna kõik see peatänav on täis käsitööpoode..just ehted, jalatsid ja riided. Enamuses on sama kaup, seega sõna "käsitöö" on küsimärgiga. Oli ka palju kohvikuid aga kõik olid siseruumides. Ma eeldasin, et Salento on veidi rohkem selline hipilikum ja rohkem on väljas igast istumisi ehk parke ja kohvikuid, aga põhirõhk oli siiski poodidel ehk taaskord turistilõks. Ja no neid oli seal palju. Nii et jah, ma isiklikult ei leidnud, et Salento oleks justkui selline koht, mida peab nägema. Ma tean, et seal lähedal on üks koht, kus on 5km kõrgeid palme, kus saab matkata ja on ilus loodus, aga kahjuks mul ilmaga ei vedanud, sest hakkas jälle sadama. Aga ma sain seal suure lõunasöögi suht asjaliku hinna eest ja muljetasin seal ka nendes ehtepoodides, kuna paljudes siiski oli käsitsi tehtuid ehteid ka, aga kuna ma ei kannata ka kohti, kus hindu pole (hind määratakse näo järgi), siis vaatamiseks see ainult jäigi. Nii et jah, sellised olid mu muljed kuulsast Salentost. Täna muidugi on superilus ilm ja ma olen tööl. No joppab alati!

Pilte Salentost

Kuulmiseni

K.