Sunday 18 September 2016

Cancun

Minu 2-päevane Cancuni-peatus hakkab läbi saama ehk lähen täna õhtul siit bussile, mis homme hommikul Belize jõuab, kus ootab mind mu esimene vabatahtlikutöö loomadevarjupaigas. Võrreldes Mexico City'ga on Cancun ikka väga teistsugune, aga arvatavasti ka sellepärast, et siin käib rohkem turiste, seega hotellikompleksid on üüratud. Mis mina kindlasti teisiti teeks siia tulles järgmine kord (või isegi soovitus, kui keegi plaanib tulla), et olla kindel, et su peatuspaik asub Playa del Carmen's, mis on see koht, millepärast Cancuni kui puhkus-ja peopaika kiidetakse. Mina peatusin downtown's ehk kesklinnas, mis asub sealt umbes 1,5 tunni bussisõidu kaugusel. Siin kesklinnas näeb pigem igapäevaelu ja turistidena rohkem peresid lastega ja vanemaid inimesi, kes ei hooli nii väga rannast ja pidutsemisest. Ka siin saab pidu, kui väga häda on, aga see jääb pigem selliseks välibaari tümpsuks. Mulle tegelt siin täitsa meeldis. Eile muidugi oli veidi selline kahevahel arvamus, kuna nii kuum on ja samas pole nagu randa, kuhu ujuma minna. Siin on promenaad ookeani ääres, aga otseselt randa pole. Aga kui ma juba veits sellest kuumusest üle sain, siis oli ikka avastamist korralikult. Mu hosteli lähedal on hiiglaslik kaubamaja Las Americas. No ma ei ütle, et mehhiklased vaesed on. Samasuguse suured kaubamärgid on saadaval siin ka nagu meil Euroopas. Valikut on palju ja hinnad kohati ka odavamad. Ostsin just oma hosteli omanikule 6-pack õlle, kuna ta lubas mul hiljem check out teha, sest mul buss läheb kell 22, aga ma oleks pidanud juba kell 12 tänaval olema. Igatahes ma maksin selle eest 90 peesot, mis on siis 3€! Mul üldse vedas selle hosteliga ja selle võõrustajaga, et peale selle, et ta mulle reedel bussile vastu tuli ja täna hiljem välja laseb kolida, siis ta ka ei pannud 2 päeva jooksul minu tuppa kedagi, kuigi siin on 6 voodikohta, 2 dušikabiini ja 2 wc. Kõik mulle! No ma ikka olen tagasihoidlik olnud ja piirdunud oma nurgaga, kus mu asjad kõik laiali on..
Seljakotielu!
Ainuke asi mis mind Mehhiko juures üllatavalt häirib, on teenindus. Kuna ma ise olen klienditeenindavas valdkonnas töötanud, siis ma ei mäleta, et sellist suhtumist olen kohanud. Eriti kohvikutes/restoranides. Enamvähem mokaotsast öeldakse Tere ja Head Aega, menüüd tuues pomisetakse midagi kiiresti tülpinult ja isegi mitte ei küsita, kas ma üldse saan hispaania keelest aru või ei. Eriti just naised on sellised masendunud teenindajad. Mitmes kohas olen tähele pannud, et nad ise söövad samal ajal kui teenindavad. Ehk on see tõesti nendes turistivaesemates piirkondades nii ning näiteks Playa del Carmenis on standardid kõrgemad aga no turism on siin paljude põhiline sissetulekuallikas, seega ma ei saa aru, miks nad isegi ei ürita. Mehed on alati sõbralikumad, aga seda ka kindlasti muudel põhjustel. Ka mind vahitakse kui ilmaimet. Eriti naljakas on kui lapsed vaatavad, kuna ilmselgelt nad pole veel siit riigist välja saanud ja võibolla ei saagi kunagi, seega keegi siniste silmadega on kohe eriline vaatamisväärsus. 😂
Nii, mis ma siis veel tegin siin...aa,pesu pesin käsitsi. Üsna uudne tegevus minu jaoks. Eks ka enne olen ka pesnud sokke ja vãiksemaid asju, aga täna sain ikka kohe korraliku pesuseebiga pluuse ka pesta, kuna pesula oli pühapäeva tõttu kinni ning ma ikka arvasin, et kuna ma ûsna palju selle kuumaga higistasin, siis ma ei taha neid riideid niimoodi kotti panna. Üritasin kûll 1-2 pluusiga hakkama saada, aga no kuna mul riideid limiteeritult, siis tuleb neid tihedamini pesta. Ma usun, et kogu selle reisimise lõpuks on mul kott pooltühi, kuna kõik lihtsalt läheb prûgikasti, kui ma need suht auklikuks olen pesnud.
Siis nägin veel hiidsisalikke õues! Neid, mis meil loomaaedades näeb! Need kãivad siin niisama ringi ja ronivad seintel. Algul ehmatasin tãiega ära, et kes umbes loomaaia lahti unustas, aga no siin on see tavanähtus.
Olen ka saanud rohkem hispaania keelt harjutada, kuigi väga palju on neil ikka sõnaerinevusi Hispaania hispaania keelega. Aga no kûll ma vaikselt hakkan rohkem ûles korjama neid erinevusi ja ka enesekindlamaks muutuma rääkides
Igatahes homsest algab siis mu esimene vabatahtlikutöö ning ma arvatavasti olen seal max 2 nädalat. Ma lubasin aidata neil üles seada annetuste profiili GoFundMe's. Taaskord hea töökogemus turunduse vallas ja võib tulevikus kasuks tulla. Ma peatuspaik saab olema Belize saarel nimega Caye Caulker. Võite Googeldada...päris äge tundub. Ja ma ise juba tunnen, et ma tahaks asjalik olla. Kuigi ega niisama reisimine ka just väga lihtne pole kõigi ettetulevate ootamatute olukordade pärast nagu mul Cancuni jõudes tuli läbi teha,aga lihtsalt tahaks mingit eesmärki ja kasulik olla ka veits ning läbi selle uute inimestega tutvuda ja ennast avastada, sest hetkel ma olen ikkagi palju ûksi olnud.

Mõned pildid kah:







Kuuldavuseni

K.

No comments:

Post a Comment