Täna hommikul oli mul siis äratus kell 6 hommikul nagu ikka ning algasid ettevalmistused Caye Caulkerilt lahkumiseks. No õnneks pakkimine kaua ei võtnudki ning jättes kõigi allesjäänud vabatahtlikega (3) hüvasti, seadin ma oma sammud kell pool 8 hommikul saiapoodi (seal varjupaiga lãhedal oli tãiega hea pagaripood, kus värskeid saiakesi müüdi üliodavalt), et endale bussi miskit näksimist igaks juhuks kaasa osta ning peale seda suundusin kaile, kust siis veetakso (praam) mu tagasi Belize Citysse viis kell 8. See praamisõit kestab umbes 45 minutit (34km) . Muidugi veits oli kurb lahkuda, aga samas elu läheb edasi ning tulevad uued kohad ja inimesed. Belize Citysse jõudes ekslesin veits omal jalal aga siis ikka võtsin takso, kuna ma olen orienteerumises ikka ülinull. Oli vaja bussijaama saada. See pole küll suur linn aga ülipalju vãikseid tãnavaid, mis segadusse ajasid, seega takso viis mu 3 minutiga bussijaama. Sealt istusin ma San Ignacio bussile. Ja kui ma ütlen buss, siis ma ei mõtle mingit Lux Expressi wc ja internetiga, vaid sellist USA koolibussi ehk chicken bus (kanabuss), milles puuduvad konditsioneer ja muud mugavused. Aga see oli lahe! Reggae-muusika mãngis kõvasti terve aja ning aknad olid lahti, nii et sõidu ajal tuli ikka parajalt tuult. Sõit kestis 2,5 tundi ja selline tunne oli nagu sõidaks Eestis kusagil aiamaade vahel kruusateel 😂 ja kogu see nali läks mulle maksma ainult 3€! Ei saa kurta. Mul polnud eelnevat hostelituba endale bookitud, vaid lootsin ainult ühe sõbra soovitusele ja õnneks ma ei pidanud pettuma ka selles. Kuna praegu ei ole turismi kõrghooaeg (algab novembrist kui siia enamasti USAst talvituma tullakse) ning San Ignacio ongi pigem selline peatuskoht enne Guatemalat, siis sain voodikoha kiirelt ning oma rasked asjad seljast ära. Käisin juba ka ümbrusega tutvumas. No taaskord nii väike on kogu see linn, aga samas väga palju odavam kui Caye Caulker. Kãisin juba ka ühes kohalikus šokolaadi kãsitöötoas, kus tehakse Maiade retsepti järgi värsket ja orgaanilist tumedat šokolaadi kakaoubasid kivide vahel kãsitsi jahvatades. Sain seda ka proovida ja kuigi ma pole isiklikult väga tumeda šokolaadi fänn, siis seda maitses sain aru, mis paska ikka poodides müüakse. Orgaaniline tume šokolaad pole tegelt üldse nii mõru ega kibeda alatooniga. Samuti pole see ka nii musta värvi nagu poodides tume šokolaad on, seega värvained ja maitsetugevndajad on need, mida me mujal tumedaks šokolaadiks nimetame. Proovisin ka mingit värvilist jääjooki, mida siin tänavatel müüakse..purstatud jää mingite siirupitega. Päris hea ja värskendav oli, aga olen kindel, et ma oleks helendanud kah sellest keemiast kui pime oleks olnud 😂ja siis fritüüritud platanot, mis on nagu banaan, aga vähe tummisem ja kasutatakse soolastes roogades. Ühesõnaga ma tulin siia San Ignaciosse sööma! No kuna siin on niivõrd palju odavam ja ikkagi ehtne Belize, siis tuleb ju kõike proovida.
Homme hommikul algab mu retk Guatemalasse, mis tähendab taaskordset piiriületust. See piir pidi siit 30 minuti kaugusel kanabussiga olema, mis koguaeg peatusi teeb, seega autoga arvatavasti oleks 10 minutit. Piiri lähedal tuleb mul takso võtta nagu ma aru sain oma hosteli perenaiselt, mis mind siis piirini viib. Ma ei ole veel aru saanud, miks jala ei saa minna. Piiril tuleb mul kindlasti maksta mingi Belizest lahkumise maks ja samuti Guatemalasse sisenemise maks, aga need pole eriti suured summad. Eks ma kirjutan neist kui mul see etapp seljataga on. Mul tegelt on üks prantslasest sõber, kellega me koos vabatahtkud olime varjupaigas, minust päev ees reisimisega ehk ta täna lãks Guatemalasse, seega ta valgustab mind eelseisvatest protsessidest. Ka selle praeguse hosteli leidsin ma tema soovitusel. Tavaliselt mulle ei meeldi niimoodi reisida, et küll ma umbes midagi leian kui kohale jõuan, aga päevasel ajal on see OK. Kui ma kuhugi õhtuks alles jõuan ehk peale kella 18 kui juba pime on, siis mul peaks kindel kindel sihtkoht olema.
Igatahes soovitan kõigil, kes Mehhikot külastavad, ka Belizest läbi käia. Kasvõi 3-4 päeva, kuna see on ûlilähedal Cancunile ja odav reisida sealt. Mina näiteks oma reisimiseks plaane tehes polnud kuulnudki sellisest kohast nagu Belize aga nüüd võin käsi südamel tunnistada, et kuigi see elustiil ja keskkond on niivõrd palju harjumuspärasest erinevad, on see riik igati väärt külastamist..kasvõi, et lihtsalt chillida ning kohalike "hurmuritega" Belikini (Belize õlu) juua ja vaielda oma erinevate maailmavaadete üle 😉😂
Pilte San Ignaciost..
No comments:
Post a Comment