Eilne pärastlõuna möödus mul pakkides ja siis jälle lahtipakkides, et ikka kõik asjad said veelkord filtreeritud, kuna ilmselgelt hindasin ma oma 50L koti mahutusvõimet üle. No lõpuks ikka kuidagi sain, kuigi päris mitu asja pidin maha jätma. Ikka väga kompaktne elu on mul nüüd! Ja siis muidugi seal kõigi naabritega, kes mind olid omaks võtnud, jällenägemiseni jättes tuli ikka kurbus peale. Mu 8a tüdruk oli ka nutnud, kui ma õhtul lahkusin, aga meil on nüüd tihe emailimine omavahel. Juba sain sugeda, et ma polnud talle kirjutanud, et ma kohal olen :D
Olen oma esimesse sihtkohta kohale jõudnud ja veidi juba kohanenud, kuigi on olnud megapikk ja väsitav päev + ma olen tõbine kõigist nendest kliimamuutustest. Igatahes eile õhtul viis mu pereema mu Baltimore'i, kus ma ühe omavanuse tüdruku juures ööbisin Airbnb kaudu. No see naabrus oli veits ghetto, aga maja ise oli korralik. Millegipärast ma seal aga väga hästi ei maganud. Vist mu tuba oli liiga kûlm või pime või oli lihtsalt ärevus. Ma lihtsalt koguaeg vaatasin kella. Kell 4 oli äratus, tegin end veits korda ja tellisin UBERi järgi, mis lennujaama viis. Ma polnud enne kunagi Baltimorest lennanud. Suht suur oli tegelt see lennujaam, aga sealt enamus lendavad odavlennufirmad. Igatahes mul oli kell 7 hommikul lend Texasesse pea 2,5h, siis tunnike ootamist ja jälle 2,5h Mexico Citysse. Ma olin nii väsinud ja näljas ja sitt oli olla oma nohu-köha pärast. Siin piiril pidi mingeid pabereid ka täitma (hispaania keeles!), et mul jummala eest ei tekiks plaan siia illegaalselt jääda. Ja siis see passikontrollitädi küsis kas ma olen modell :D ei hakanud vastu ka vaidlema! Sain aga passi suure templi ja kiirustasin "modellindama" ehk endale uut UBERit tellima, et siinne Airbnb leida. See autosôit võttis üle tunni aja, kuna ma jagasin taksot veel 2 inimesega. 6$ maksin selle eest. Jube odav!! ma peatun siin ühe kunstnikest noorpaari juures. See pidavat hipilik linnaosa olema, aga ma pole veel aru saanud. Hetkel veel mul otsest vaimustust pole Mexico City'st, kuna see linn on hiiglaslik aga samas on kõik ûksteise otsas. Kõik majad näevad nii vanad ja räsitud välja. Liiklus käib "kes ees, see mees"- reegli järgi ehk puuduvad sõidurajad ning tänavad on ülikitsad ning ristirästipidi täis pargitud. Kôik seinad igalpool on täis soditud ja lihtsalt on must. Et jah, tôeline vaesus siin linnapildis.Nii kui liiklus seisma jãi korraks, húppasid igas vanuses mehed-naised teele imetrikke tegema, lootuses, et keegi raha autoaknast viskab. Jube kurb! Isegi lapsed olid seal:( see linn on jah ûûratu ning kuna rahvast on palju, siis ongi jubedalt kokkuehitatud kõik. Muidugi ma olen kõigist peajagu pikem, seega mingit ohtu pole. Ma juba siin naabruses veis käisin, et endale peesosid vahetada ning süüa ja rohtu osta. Sain tänavatoitu, mis oli väga hea, aga loodan, et tervisele ei hakka. See oleks veel puudu! Núúd ma lõpuks veits lebos, kuna jube väsimus on. Homme tahaksin kesklinnas ära käia aga siit pidi ainult metrooga saama. Eks ma siis seiklen, kui tervis ja ilm lubavad. Siin päeval oli seline +22°C aga nüüd hiljuti hakkas just sadama.
Kuuldavuseni
K.
No comments:
Post a Comment