Sõit Guatemalasse!

Täna ehk reede hommikul algasid mu seiklused San Ignaciost Guatemala poole. Hakkasin oma hostelist kell 9 hommikul liikuma. Mul oli vaja leida pangaautomaat ja veits süüa osta kaasa enne kui busssi hakkasin otsima. No kõik lãks sujuvalt,aga kuna ma reisides alati kannan rohkem kinnisemaid riideid ehk trenniriideid, sest need on mugavamad seljakoti vedamiseks ja samuti võtavad potased jalas palju vähem ruumi kui neid kaasas tassida. Igatahes sain oma toimetused tehtud ja leidsin bussipeatuse kesklinnast. No see kesklinna osa oli nii vãike San Ignacios, et seal lihtsalt ei andnud ãra eksida. Ja kohalikud jube abivalmid ning kinnitasid, et buss tuleb. Ma ootasin seda bussi pea 30 minutit ja samal ajal sain ikka päris mitu taksojuhti pikalt saata, kes mulle megadiile üritasid teha. Nagu raisakotkad! Aga no ma ikka olin eeltööd teinud ja teadsin, et nad kohalikelt küsivad 5 Belize dollarit piirile viimiseks ning mul küsiti 25!! Enne lähen jala! See pole suur summa aga no ikkagi! Bussiga sain 20 minutiga Benque'sse (piirilinn) ja maksin 1.50!!! Vot see on diil!! Benquest ma pidin siiski takso võtma,kuna sealsest bussijaamast piirini oli veel 3km ülesmãge. Takso eest maksin 5B$. Piirikontroll on omamoodi tsirkus. Me naeraks end Euroopas ribadeks kui niimoodi asjad kãiks nagu siin. Ühesõnaga kedagi ei koti kes, kui kauaks ja milleks tuleb. Mitte ühtegi kotikontrolli ega küsimust. Belize piir oli esimesena ja seal pidin 40B$ maksma nii öelda turistimaksu. See on siiski kõik legaalne, kuna ma sain ikkagi tšeki, mitte nagu Mehhiko piiril, et kogu raha lãks kohe piirivalvuri taskusse ning ajati mingit kãgu. Peale Belize piiri olid mul taaskord taksojuhid nagu tarakanid kallal. Nendest pole mõtet ûldse välja teha, kuna see on puhas röövimine, mida nad harrastavad. Tuli umbes minut aega kõndida Guatemala piirikontrollini. Vot see oli komöödia seal! Kusjuures ma poleks alguses tähele pannudki, et seal peaks passi näitama. Sealt võiks jummala vabalt lihtsalt mööda kõndida. Igatahes lãksin siis sinna laua juurde kus oli Sisenemine Guatemalasse. Tãdike võttis mu passi ja üritas seda kusagile masinasse skännida. Tundus, et see süsteem väga ei töötanud, seega samal ajal kui ta ootas, et miskit juhtus, lobises (ja flirtis) ta ühe oma meessoost kaastöötajaga ning nãitasid üksteisele endast Facebooki pilte. No selline ametlik kontroll siis! Nad mingi omavahel seal jutustasid ja näppisid oma telefone kui ma ootasin seda templit. Lõpuks see eit küsis oma kõrvallauas istuva piffi käest, et kus Eesti on 😂 see vangutas pead, et ei tea. Siis lihtsalt mu kontrolltädi andis alla ja lõi mulle templi passi. Ei mingit küsimust, et miks ja kuhu ja kui kauaks. Bienvenidos a Guatemala!!
Sealtsamast võtsin ma takso 10 quetzali (Guatemala rahaühik...1€ = 8.4qtz) eest, et see viiks mu kohta,kus ma bussi saaks Floresesse. See bussipeatus oli mingi 2km piiripunktist. Seekord oli mul nagu selline autobuss, mis mahutas mingi 15 inimest. Ja kõik pagas kãis katusele! Ka minu seljakott läks sinna. Terve sõiduaja ma tãiega põdesin, et see kott lendab sealt nahhui, kuna no ei olnud see tee Floresesse ainult ilus asfalt. Ikka korralikult saime loksuda ja peale seda sadas korra ka vihma. Aga no neil seal mingi oma tehnika köitega, et ikkagi kõik oli alles ja täitsa paigas. Kogu see sõit kestis pea 2h ja maksis 30qtz. See buss tõi mind Santa Elenasse, mis on suurem linn ning Isla de Flores on väike saar Santa Elena sees. Sealt bussijaamas saime (mina ja üks ameeriklane,kellega tuttavaks sain) tika-tika takso (kolmerattaline mootorratas), mis meid Floresesse hostelisse tõi 5qtz eest. Hiljem ringi siin käies sain aru, et tegelt kõik on siin ülilãhedal, aga no eks see on algusevãrk ning seljakotiga pole üldse tore palavaga matkata teadmatus suunas.
Igatahes mu hosteli nimi on Los Amigos (Sõbrad) ja see on kõige lahedam hostel, kus ma peatunud olen. Meil on siin džungel sees ja kiigud ja palju lihtsalt selliseid vedelemisnurki. Siin on hubane valgus, baar, restoran (väga head toidud!) ja mugav! Kõik on samas puhas ja korralik. Kusjuures samal ajal kui ma siin seda blogi kirjutasin, siis üks vend saatis mulle ettekandjaga maasika taquiri 😂 oh neid vallatuid latiinosid 😂 aga no siin on taaskord kõik kohalikud nii lühikesed..isegi mitte õlgadeni mul..pãkapikkudemaa 😂
Homme varahommikul ma sõidan Rio Dulcesse (siit 5h bussiga, aga seekord korralikum pikamaa buss), mis asub Florese ja Guatemala City vahepeal. Üritangi sinna järjest lãhemale minna, kuna esmaspãeval peaks ma Palinisse jõudma,mis asub Guatemala Cityst veidi veel lõunas. Seal ootab mu teine vabatahtlikutöö inglise keele koolis. Ma lihtsalt ei taha korraga teha 10h bussis, seega pigem päevade kaupa ja näen ka vahepealseid kohti veidi. Muidu esialgsed muljed Guatemalast on head. Muidugi ikka eluolud ei ole ilusad aga samas ei ole ka veel nãinud ektreemset vaesust. Samas hetkel ma olen ikkagi suht linnas ja siin isegi on kaubamajad, nii et elu kâib.
Aga OK, ma pean minema oma riided pesulast üles korjama. Uute seiklusteni!

K.