On alanud ka mu "õpetajakärjäär" ehk vabatahtlikutöö inglise keele õpetajana. Minu klassides on õpilased alates 10ndast eluaastast. Nii noori on vãhe tegelt. Enamus ikkagi on teismelised ja vanemad. Algul olin ise jummala nãrvis, kuna mul on tãielik lavanãrv ehk ma ei kannata olla tãhelepanu keskpunktis...eriti kui ma pean jube tarka juttu ka ajama. Ma võin kõige targem inimene olla ruumis, aga kogu mu esinemishirm lihtsalt tühjendab mu aju sekundiga. Ma lapsena ikka tãiega armastasin esinemist ja aint anna lava kätte ning kõik esinesin ära, aga üheltmaalt kãis mingi plõks (arvatavasti peale teatud negatiivseid sündmusi mu elus, mida ma siin hetkel lahkama ei hakka) ja peale seda aja või kirvega, aga no ei taha esineda kusagil. Igasuguseid presentatsioonid klassi ees kooliajal olid minu jaoks justkui piinamine. Seega tegelt ma arvan, et see praegune vabatahtlikuprojekt tuleb mulle kindlasti enesekindluse taastamiseks väga kasuks. Minu esimene koolipäev oli eriti tore. Peale selle,et ma tãiega hãsti vastu võeti, sai ka minust juba kohalik kuulsus. Ma pole elusees nii paljudel selfiedel olnud kui mult siin kûsiti, et kas ma võiks pilti teha. No kuidas ma murran 13-aastaste sûdameid ja ütlen, et ma olen kõige ebafotogeenilisem inimene maailmas, seega lohutasin end aint sellega, et ega ma neid pilte nagunii ei näe 😂 kûll mind kiideti ette-taha! Siin armastavad inimesed end kohe vãljendada kui miskit on õelda. Ei hoita midagi endale, seega tüdrukud olid just eriti need, kes tahtsid silitada ja kõike katsuda. No vaatamisväärsus olen! Poisid muidugi aint itsitasid ja ma arvan, et ma sain esimesel pãeval umbes 10 "Are you single or married?" (Kas sa oled vallaline või abielus?) kûsimust 😂 Ma olen igatahes väga positiivne Palini suhtes ja mida nad siin keeltekoolis üritavad saavutada. Raul on vãga head tööd teinud ülilimiteeritud vahenditega, kuna tal on tãhtis see keeleõpe võimalikult kättesaadavaks teha odavate vahenditega, seega kõik õpperaamatud on prinditud originaalidest (mis on siin riigis ûlikallid) ning Raul külastab tihti kaltsukaid, et sealt leitud asjadega (kaup tuuakse Ameerikast) klassiruume (neid on 2) kaunistada ning õpilastele võimalikult palju erinevaid vahendeid leida, et muuta õppimine interaktiivsemaks. Ma sain ka oma õpetajamãrgi rinda ja mind kutsutakse Kärdiks või teacher (õpetaja) 😂 kusjuures kui ma siin linnapeal olen kãinud, siis on ka rohkem inimesi huvi tundnud tãnavalt, et kus ma õpetan jne...kôndiv reklaam olen! 😂 siiamaani olen väga rahul!
Mis ma veel teinud olen? Eile kãisin ujumas,kuna me seal elamurajoonis suur bassein. Ka sain ma linnaruuri mootorrattal, kuna need on siin ülipopulaarsed liiklusvahendid. Ja ei ole mingid kõkatsid sääreväristajad ja mopeedid, vaid ikka korralikud bike'd ja Yamahad. Hästi elame! Tãna hommikul viis Raul minu ja prantslase ühte suurde parki, kus avanes vaade kahele vulkaanile, linnale ja jãrvele. Guatemalas on 3 aktiivset vulkaani ja 1 neist on siin. Me lähme seda katsuma pühapäeval. See tossab iga päev, aga vãlja ei tule midagi. Raul ütles, et vahest plahvatab ja näeb tuld, aga see ei ole nii tõsine, et peaks hakkama evakueeruma. Enamus aega ikka on see rahulik ja saab käia uudistamas. Järgmise nädala alguses pidime minema ka Antigua linna kûlastama,mis on Guatemalas väga kuulsus. Selles suhtes on mul tãiega vedanud Rauliga, et ta tahab tãiega ise nãidata oma kodumaad ning kindel olla, et kõigile jääb siit hea kogemus.
Veidi pilte ka, mis ma olen jõudnud teha:
Raul, mina ja Theo (prantslane)
Kuuldavuseni
K
No comments:
Post a Comment