Beach, pleaaaase!

Eile ehk laupäeval käisin oma selle Couchsurfingu võõrustajaga El Salvadori lõunaosas, mis San Salvadorist oli umbes tunnise autosõidu kaugusel. Seal on tihedalt koos palju väikseid randu Vaikse ookeani kaldal, tuntuim neist El Tunco, mis on surfarite paradiis. Ega need sellised tüüpilised päevitusrannad pole ehk liiv on samasugune vulkaanilist musta värvi ning ookeani lained löövad üsna kaugele rannal, et ega seal väga sellist kuiva ala polnudki + see liiv oli ülikuum. Aga lained olid muidugi võimsad ja rand ise väga puhas võrreldes sellega, mis prügimägi Guatemalas oli. Me alguses käisime ühes väiksemas rannas ujumas (ehk siis laienetaga võitlemas) ning tagasiteel peatusime El Tuncos. Seal ma esimest korda nägin turiste terve El Salvadoris oldud aja jooksul. Ja olidki sellised nagu filmidest nähtud hästi päevitunud ja pikkade juustega vormis kutid. No üldse polnud halb vaatepilt! Seal oli palju väikseid hosteleid, kohvikuid ja surfilaualaenutusi, surfi-õppekeskuseid ja poode...väike aga kompaktne külake. Mulle täiega see atmosfäär seal meeldis. Kuidagi nii turvaline ja muidugi hea oli ka veel teisi euroopaliku väljanägenisega neidusi näha, et ma ei ole siiski ainuke siin tervel kontinendil nagu vahepeal tunda andis.

Mõned pildid ka...

Veits muud juttu ka...

Olen tänaseks olnud El Salvadoris pea nädal aega. Homme saabki nädal täis ning algab mu matk Hondurasesse. Ma ei kahetse üldse, et El Salvadori tulin, kuigi siin esimest korda mu reisimiste jooksul tekkisid mul probleemid oma pangakaartidega ehk ma ei saanud kuidagi raha kätte. Küll ma kontakteerusin oma SEB pangaga ja uurisin inglise kaarti kohta, aga millegipärast siinsed pangaautomaadid keeldusid mulle raha andmast. Kaartiga sain vabalt poes makstud, aga sularahaautomaadid jukerdasid. Aga no siinsetes riikides on alati kasvõi paar eurot vaja sularaha, sest kaartiga saab maksta ainult suurtes poodides. No lõpuks mu inglise pangakaart hakkas ikka tööle ja probleem lahendatud. Kartsin juba,et ei saagi minna siit ära, kuna kuidas ma maksan neis chicken bus'ides kui pole ühtegi kopikat. Peaaegu juba läksin täna oma passiga kohaliku panka, aga siis ikka proovisin korra oma kaarte automaadis ja oh seda üllatust kui masin hakkas hoogsalt mulle raha lugema. Kivi langes südamelt! 

Teine veidikene häiriv teema siin on mu praegune võõrustaja, kuna kuigi ta on olnud igati vastutulev ja abivalmis, läheb ta jutt ikka ja jälle rahale....et kuidas tal ikka nii kallis siin on elada ja pole üldse Airbnb külalisi. Palus mul isegi mu viimane päev siin panna läbi Airbnb, et siis ta saab rohkem positiivseid kommentaare. Aga no Airbnb töötab nii, et enne sa maksad ja siis alles saad ligipääsu oma kogemuse kirjeldamiseks. Ilmselgelt ma seda ei teinud, kuna ma teen Couchsurfingut ning ta ise kutsus mind siia vabatahtlikult ja ütles, et võin kauemaks jääda kui mul esialgu plaanitud oli (reedeni), et ta võib mind randa viia jne. No viiski, aga siis tagasiteel hakkas see jutt, et kas ma saaks aidata tal bensiini osta. No mul ilmselgelt ei ole midagi selle vastu, kuna ta on mind siin ennegi sõidutanud, aga see viis, kuidas ta alati tahab mingit kasu saada, ajab mind suht närvi. Alati käib jutt ümber nurga ja arvetest. Aga ma samuti olen talle paar korda süüa pakkunud kui ma endale olen midagi teinud ning talle nipet-näpet välja teinud tänutäheks, aga ikka tundub nagu vähe oleks. Ta tegi kunagi Couchsurfingut aktiivselt ja samas kõik väga positiivsed tagasisided tema ja ta kodu kohta, kuid arvatavasti kui Airbnb (kus sa oma tube ajutiselt välja üürid) hakkas populaarsust koguma, siis ta on üritanud rohkem sellele keskenduda, aga no San Salvador ei ole nii turistiderohke + minu meelest ta hinnad suht kõrged selle riigi kohta. Aga no raha teeb inimesed ahneks ja ta vist endalegi märkamatult on üritanud minust hakata mingit kasu lõikama, kuigi ma olen siin tasuta "surfaja". Aga no ma pole talle midagi andnud ja lubanud. Lihtsalt veits ebamugav on. Teiste samasuguste surfajatega rääkides ikka tavaliselt kuulen ainult positiivseid asju, kuidas nende võõrustajad ise pakuvad abi ja toidavad neid, kuna ilmselgelt oleme me ju "vaesed" seljakotirändurid, aga siin El Salvadoris on mul pigem vastupidi olnud. Sonsonates ma ju pidin ka kolme notsut toitma, kes ise mittemillegiga hakkama ei saanud. Muidugi ei ole kõik halb ja ma ei kahetse, et Couchsurfingu kasuks otsustasin, kuna ma olen palju rohkem näinud kohaliku elu ja inimesi. Ka Hondurase pealinnas Tegucigalpas ootab mind couchsurfing, aga seda tänu ühe sõbranna soovitusele, kes tema juures eelnevalt oli peatunud. See Norra tüdruk, kelle ma Mexicost Belize aitasin kui tal sentigi sularaha polnud, et neile korrumpeerunud piiritöötajatele maksta. Me ikka oleme kontaktis ja ta omadega juba Kolumbiasse jõudnud, seega nõustab mind, et kus ja kuidas, kuna ta teeb ka ainult Couchsurfingut. 

Igatahes homme tuleb mul kindlasti pikk päev kanabussides, aga loodetavasti jõuan ikka enne pimedat Tegucigalpasse. Ma ei plaani seal kaua olla (ehk ainult 3 päeva vist) ega ka mitte mujale Hondurasesse minna, aga neist oma põhjustest kirjutan juba järgmises postituses. 

Järgmine sissekanne juba Hondurasest!

K