Una Loca de Estonia: Puerto Viejo de Talamanca ja Cahuita rahvuspark

Olen jõudnud Costa Rica lõunaossa ja Kariibi mere kaldale. Muidugi bussiga San Josest siia sõites ilmnes tõsiasi, et siit on viimastel päevadel räme torm üle käinud, nii et helesinisest Kariibi merest on saanud tume ja läbipaistmatu veega tormiline meri. Peale selle olid paljud majad ja põllud pooleldi vee all. Siiani on siin orkaanihoiatused, kuid siiamaani pole vihma tulnud rohkem päeval. Pilves on küll, aga samas soe. Õhtuti veidi on sadanud, aga ilma hullu tuuleta. Muidugi sain ma eile siia jõudes ka paraja üllatuse: mu hosteli vastuvõtulauas töötas eestlanna!! Tegemist on 25a Tallinnlannaga, kes juba poolteist aastat on reisinud ja samamoodi vabatahtlikutööd teeb aegajalt. Nii imelik oli eesti keeles rääkida ja muidugi see, et eestlasi ei reisi just tihti niimoodi. Ma olen kuulnud kahest Eesti kutist Guatemalas ja Hondurases, aga ise pole kellegiga kokku jooksnud ning tihti saan ka mina ikka kuulda, et ma olen esimene eestlane, keda on olnud au üldse kohata. No nüüd on mu erilisus Costa Ricas kahanenud 😣😂 Aga tegemist on toreda neiuga ja ta andis mulle päris palju soovitusi, mida siin Puerto Viejo ümbruses teha kui vihma ei kalla.
Täna siis mõtlesin, et prooviks minna ühte loodusparki matkama. Mõeldud-tehtud! Minuga lõi kampa veel üks Saksa kutt, kellega ma eile bussis tutvusin ning kes alles alustas reisimist. Kuna ilm oli matkamiseks ideaalne (pilves aga soe, kuid mitte palav), siis sõitsime bussiga Puerto Viejo'st Cahuita'sse. See on siit umbes 15km kaugusel. Muidugi ma enne veits põdesin, et kas see looduspark on üldse avatud tänu eelnevatele vihmadele, kuna äkki ka kõik sopane. Kohale jõudes selgus, et 1,5km rada mööda mere äärt on lahti, kuid siis lõikab meretasemetõus raja ära ning rohkem edasi ei saa. Tegelikult oleks see matk 8,3km pikk pidanud olema. Aga meil vedas täiega, kuna me nägime selle lühikese matkaga ahve, laiskloomi, liblikaid ja maailma ühte kõige mürgisemat madu. Seal pidi ringi kõndima koguaeg pilk puudelatvadel, et midagi näha, sest no laiskloomad magasid okstel ja ahvid ronisid enamasti kõrgel lehtede vahel. Tegelikult meil hullult vedas ja üks ahv tuli meile üsna lähedale. Arvatavasti banaanilõhna peale, kuna me olime just eelnevalt banaani söönud, kuid seal pargis pole soovitav neid toita. Seega istus ta lihtsalt puuoksal ja lasi endast pilte teha. Terves džunglis on tegelt neid ahvide hüüdeid kuulda ja ka igalpool siin linna ümbruses, kus veidigi džunglit lähedal.
Peale seda 3km kõndimist mõtlesime, et kuna me plaanipärast 8km pikka retke ei saanud teha, siis kõnnime tagasi Puerto Viejosse. 15km vähemalt!!! Sõime Cahuitas lõunat, et energiat oleks ning seadsime sammud Puerto Viejo poole. Oi kuidas oli energiat esimesed 7km aga see valu hiljem..meil mõlemil lõid jalad ikka väga krampi. Üritasime küll vahepeal venitada lihaseid aga ega see eriti ei aidanud. Meil oli küll võimalus buss võtta poolel maal, kuna me kõndisime mööda suurt maanteed. Aga EI, me ei tahtnud alla anda. Ma juba lõpuks lonkasin veidi oma paremat jalga, kuna reielihased lihtsalt olid nii pinges. Aga samas ma polnud üldse väsinud. Nii hea meel oli kui lõpuks hostelisse tagasi jõudsime, duši all sai käidud ja söödud. Kohe tunne, et olen liigutanud end. Viimati sai nii palju kõnnitud ja valu jalgades tuntud kui Hondurases mägedes suht vahemaasid arvestamata seiklema läksin oma Couchsurfingu võõrustajaga 😂 aga ka meil Saksa kutiga oli ikka lõpuks jube naljakas. Mida valusam oli jalgadel, seda rohkem sai nalja. Ja kuna see maantee polnud väga tiheda liiklusega, siis pidevalt kuulis džunglist tulevaid loomade hääli (enamus ahvid). Nii et jah, selline sportlik päev siis oli mul. Ma ei jõua ära oodata kui tihedamalt saan hakata end liigutama, kuna hetkel niimoodi suht iga 2-3 päeva tagant reisides on keeruline end motiveerida ja kohti leida, kus kedagi häirimata (tähelepanuta!) sportlik olla. Täna sai kindlasti 20km tehtud. Ma loodan, et homme pole tagajärgi ehk pole karke vaja, et jalad alla saaks 😂
Plaanin veel homse ehk kolmapäeva olla Puerto Viejos ja ettevalmistusi Panamaks teha, kuhu ma suundun neljapäeval. Tegelt meil just hakkas päris korralikult vihma sadama jälle ja Saksa kutt just hoiatas, et on prognoositud 4m veetaseme tõusu...nii palju siis rannailmast 😔 ehk Panamas ootavad mind paremad ilmad, kuna ma plaanin esimesed paar päeva Bocas del Toro saarel veeta, kuid samas see ei ole siit kaugel ja samuti Kariibi meres, et see vihmane ilm võib ka sinna korralikult mõjuda. Sel juhul pean ma mingi alternatiivi leidma, kuna vihma pole mul mõtet sinna minna vaatama. Õnneks siiski on mul vedanud ilmadega sel nädalal ja päeval on kuiv olnud, kuigi jah, rannailmast on asi kaugel.

Mõned jäädvustused ka mu tänasest matkamisest...